Nädala juubilar MARIKA TUUS 60

1951. aasta maikuu oli rikas poliitiliste sündmuste poolest. Üle kogu NSV Liidu ülistati 1. mai paraadidel oma maale vabaduse ja sõltumatuse kätte võitnud suurt hiina rahvast, Moskva-meelsuse kaotanud sotsialistlikku Jugoslaavia juht Josip Broz-Tito tembeldati aga fašistiks. Münchenis alustas töörahva pühal tegevust Ida-Euroopa maadele suunatud raadiojaam „Vaba Euroopa". 5. mail andis Stalin käsu alustada termotuumapommi valmistamist. Ka Eesti NSV-s elati ametliku propaganda järele - EKP liider Johannes Käbin oli sotsialistliku ühiskonnakorra juba põhiliselt rajatuks kuulutanud.

Kõige selle taustal ei puudunud ei demokraatlikus ega ka totalitaarses maailmas omad inimlikud rõõmud. 12. mail sündis Tallinnas Lenkide perre tüdrukutirts, keda tänapäeval tunneme Marika Tuusina.

60 aastat tagasi, kui Marika Nõmme sünnitusmajast koju toodi, algas lapsepõlvekodus Metsa tänavas uus elu. „Meil on see päev hästi meeles. Oldi õnnelikud, söödi torti, joodi koorega kohvi. Järgmistel päevadel hakkasid tädid-onud last vaatamas käima. Kuigi mina olin alles viieaastane, tuli mul kohustus õe järgi vaadata, kui ema köögis toimetas või lapsevanker aeda viidi,"  rääkis vanem vend Heimar Lenk. Tema arvates on ões omadusi nii ema Endlalt kui ka isa Alexandrilt. „Kumba rohkem, pole kunagi võrrelnud. Ema ikka ütles vahel, et Mari on isa tütar."

Aastail 1995-2011 Riigikogusse kuulunud rahvaliitlane Mai Treial, kes koos Marika Tuusiga mitu korda Jõgeva- ja Tartumaal koos kandideerinud, ütles, et kui poliitikateemade arutamisest aega üle jäi,  kõnelesid nad Marikaga „naised omavahel" kodust ja perest. „Marika armastas väga oma ema, kellest ta alati rääkis suure lugupidamisega, meenutades sõbralikku ja ühtehoidvat pereringi. Sain teada, et Marika ja minu ema ühendas sama eesnimi Endla  ja ka päritolu, sest mõlemate juured on Lõuna-Eestist."

Juubilar konkureeris Teele osasse Arvo Kruusemendi filmis „Kevade" ja palju ei puudunud, et ta olekski valitud. 1970. aastal tõi aga 19-aastasele neiule kuulsust esimene Eesti Televisiooni värviline muusikafilm „Ahvatluste tund", kus ta kehastas Miss Universumiks kroonitud tütarlast, kellele Saatan (Peeter Jakobi kehastuses) erinevaid ahvatlusi pakkus. Kui Eesti olnuks siis demokraatlik ja iseseisev, jooksnuks vist seltskonnaajakirjandus Marikale tormi. Võimalik, et tedagi oleks kutsutud „Playboy" esikaanele. Kindlasti poleks ta pääsenud norivatest kritiseerijatest. Täna ju ongi „Ahvatluste tunni" Marikat pahatahtlikult võrreldud beibega, kes meenutab Vändra Avelit.

Vend Heimar teab, et austajaid oli Marikal juba enne filmi, kuid „Ahvatluste tund" viis ta uude ja kirevasse kunstimaailma. Avanesid Eesti Televisiooni, Eesti Telefilmi ja Tallinnfilmi eesriided. „Eks ka seltskonna tase kasvas kohe, lisandusid talendi austajad..," meenutab Heimar.

Riigikogus hääletades tuleb Marika Tuusil nuppudele vajutades arvestada nii enda arusaamu kui ka oma erakonna tõekspidamisi. Tehniliselt märksa keerukama nuppude maailmaga sai ta aga tuttavaks aastail 1972-1978  Riikliku Filharmoonia ansambli „Vana Toomas" helirežissöörina.

„Tööga tuli ta hästi toime ja keeras nuppusid võimekalt, oli osavam ja nutikam mõnestki mehest," rääkis muusik Vello Marken. „Töö muusikamaailmas viis Marika reisidele kaugetesse maadesse, muu hulgas Baikonuri kosmodroomile."

Kosmosesse või täpsemini selle lähialadele on Marika Tuusil sageli asja nüüdki - Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna büroo asub Suur tänav 14, korrus kõrgemal restoranist „Kosmos".

2003. aastal kandideeris Marika esmakordselt rahvaesindajaks Jõgeva- ja Tartumaal. Ettepaneku end selle piirkonnaga poliitiliselt siduda tegi kauaaegne abilinnapea ja praegune Jõgeva linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Aare Olgo. Silmapaistev valimisedu saatis Marika Tuusi ka  2007. ja 2011. aastal.

Poliitikamaastikul ongi tegemist südametemurdjaga. Miks on tema reiting nii kõrge? „Lapsepõlves demonstreeris õde oma isiklikke seisukohti ega hoidnud oma arvamust vaid endale. Mulle tundub, et nii ajakirjaniku- kui poliitikuande sai ta kodust, sest meil räägiti alati palju maailma asjadest ja poliitikast, nii sise- kui välisilma asjadest. Meil käis mitu ajalehte. Isa oli suur raadiohuviline ja meil olid alati võimsad ja kaasaegsed raadioaparaadid. Väga palju kuulasime välisraadiojaamu ja arutasime nende uudiseid üheskoos," meenutas  Heimar Lenk.

Teleajakirjanik Mati Talvik, kes töötas neil aegadel ühiskonnasaadete peatoimetajana. märkis: „Marika on tubli tüdruk, kes oma poliitilise kapitali kogus suuresti Eesti Televisiooni tarbijakaitsesaate „Knopka" toimetaja ja saatejuhina. See oli raske ja tervistkahjustav töö, mis nõudis suuremat pinget kui tavaline ajakirjanikustressi talumine. Tihti tuli tarbija õiguste kaitseks tugeva ja kavala vastasega konflikti astuda. Tean ja tunnen  neid läbielamisi, sest kaunagi tegin ka ise samalaadset saadet „Terav pilk"."

Mai Treial lisab, et loodus on kinkinud Marika Tuusile isikuomadusi, mis tema töökust täiendavad ja on andnud talle võimaluse olla Eesti poliitikamaastikul üks tipptegijatest. „Ta on hea suhtleja,  kes leiab inimestega kergesti kontakti, on osavõtlik ja huvitav vestluskaaslane.  Temas on tugev annus naiselikkust, vallatu otsija ja mehise võitleja hing. Küllap on just siit pärit tee sadade ja sadade inimeste südameisse," rääkis kolleeg, keda Marikaga on sidunud nii ühine valimisringkond kui ka töö Riigikogu sotsiaalkomisjonis.

Riigikogu liikme esmaülesanne on tegelda kogu Eestile oluliste teemade ja probleemidega. Inimesed eri paikades mõistavad seda, kuid samas ootavad saadikutelt ka regionaalseid heategusid. Seega on rahvasaadikute ülesanne ka rahalaeva regionaalselt suunata.

„Marika Tuusi üheks väärikamaks teeneks võib lugeda 1,9 miljoni krooni riigi raha suunamist 4 miljonit krooni maksnud Jõgeva bussijaama valmissaamiseks," ütles selle objekti ehitamise aegne abilinnapea Aare Olgo.

„Saalihokiga tegeleva ja sel alal Jõgevamaale  üle-eestilist ja rahvusvahelist kuulsust toonud spordiklubi „Tähe" 15. sünnipäeval pidas Marika Tuus õnnitluskõne, mis rõõmustas ja sütitas nii sportlasi kui ka fänne. Kuuldes klubi rahamuredest, oli Marika Tuus valmis kohe oma abi pakkuma, et riigirahad märkimisväärse edukäiguga spordiala toetamiseks pärale jõuaksid," rääkis Jõgevamaa ettevõtja ja spordiedendaja Priit Saksing

Nädalavahetustel, puhkuse ja pühade ajal on Marika Tuusi koduks juba mõnda aega Jõgeva vallas asuv Kuremaa alevik. Kuigi Marika ei unusta kunagi oma kauaaegset abikaasat, tuntud lauljat Rein Tuusi (1941-2005), sidus teda hiljem sõprus ja kiindumus Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialisti ja erakonnakaaslase Uno Lauliga, kellega elatakse Kuremaal ühist elu. 

„Kuremaal elab Marika ehtsat maanaise elu. Aiatöö-hooajal teeb  käed mullaseks ning tema ökoloogilisel peenramaal kasvavad ka ravimtaimed, mille tarvitamist ja kasvatamist ta teistelegi õpetab. Kuremaa külapäevale tõi ta suupisteks omamarineeritud kurke, mis suurepäraselt maitsesid," meenutas pensionär Viive Laht, üks paljudest Marika Tuusi fännidest. 

JAAN LUKAS

 Mai Treiali sünnipäevasoov Marika Tuusile

...Elus peab oskama mõista ja kuulata

 kõrvalseisjat, kel süda on vaevas,

 terasid sõkaldest välja tuulata,

 maasse juurdudes uskuda taevast ...

 aga ei iialgi alla anda

•-         Marika, Sinus on seda kõike.

•-         Hoia neid väärtusi aga tunne sealjuures ka inimlikku õnne ja armastust.

•-         Palju armastust!

Jaga |