Autorollo võlausaldaja: Prokuratuur mätsis perekond Rosimannuste süü kinni

Järvekülje sõnul esitasid Autorollo pankrotihaldurid kohtusse tsiviilhagi, mille põhiväiteks on see, et Autorollo varadest tühjendamise korraldasid Rosimannused, üheks asja läbiviijaks oli vandeadvokaat Roode ning tankistina kasutati Väino Pentust.

 Kahjuks ei soovinud kriminaaluurimine Järvekülje sõnul selgitada, kes tegelikult määras Autorollo saatuse, kes tegelikult juhtis ettevõtet. „Kahjuks ei soovinud uurimine saada vastust küsimusele, kuhu kadus Autorollo kassast meeletu kogus sularaha, ega ka seda, kelle kasuks pöörati ettevõttest välja viidud varad,“ lisas ta.

 Võimud ignoreerisid kannatanute kaebusi

„Raske on aru saada, kuidas oli võimalik ignoreerida kannatanute esitatud konkreetseid ja sisulisi kaebusi nii Põhja Ringkonnaprokuratuurile kui ka Riigiprokuratuurile ning nende kaebuste alusel mitte midagi teha. Selline asjade käik on võimalik ainult juhul, kui teatakse, et valikulise menetluse eest vastutust kandma ei pea,“ ütles võlausaldaja Järvekülg.

 "Kõik tõendid, mis kinnitasid ja näitasid perekond Rosimannuste tegutsemist, moondusid selle uurimise tulemusel mittemillekski," nentis Järvekülg.

 "Vaatamata uurimisele kulunud ajale (kordan veel kord: see kestis enam kui 3 aastat) jäid sisulised ütlused võtmata Keit Pentus-Rosimannuselt ja Rain Rosimannuselt. Nad kutsuti ütlusi andma alles 2014. a. sügisel, kaks ja pool aastat peale uurimise algust, siis, kui Väino Pentusele oli kahtlustus esitatud. Niisuguse "trikiga" vabastati poliitikud ütluste andmisest," rääkis Järvekülg ja lisas, et see ei olnud juhuslik "näpuviga", vaid selgelt sobib antud asja uurimismustrisse. "Uurijad-prokurörid teadsid oma sammude mõjust uurimisele – nad on ju professionaalid. Ei prokuratuuri ega ka Riigiprokuratuuri selgitused uurimise taktika ja strateegia kohta ei ole veenvad. Kõik need on formaalsed ning JOKK-mentaliteedist kantud."

 Raha läks Reformierakonnale?

„Perekond Rosimannused on antud asjas väga sõnakad. Aga ainult siis, kui nad saavad esitada ühepoolseid, vastuseta väiteid ning kui nad ei ole seotud kohtule või uurimisele antud vandega rääkida tõtt ja ainult tõtt. Ja isegi siis, rääkides seda, mis meeldib, on nende erinevates meediates antud selgitustes väga palju vastuolusid, mis tegelikult kinnitavad nende osalust Autorollo tühjendamises,“ ütles Järvekülg.

 Tema sõnul tuleb teada, et pankrotistamine oli Autorollo saaga viimane etapp, sellele eelnes riigilt ja pangalt valede ja survega ülisuure laenugarantii ja laenu saamine. „Riiklik sihtasutus Kredex garanteeris laenu ettevõttele, mille näitajad poleks ka poole väiksemat laenu välja kannatanud. Pankrotile eelnes igapäevane ettevõtte kontolt sularaha tundmatusse tassimine samal ajal, kui firma kohustused teiste ettevõtete ees jäid täitmata; sealjuures ühtivad kassast võetud summad tihti maksetega Reformierakonnale. Nimetatud fakt jäeti prokuratuuri poolt kontrollimata. Sealjuures sai selle info juba 2012. a. detsembris sama prokurör, kes minu trahvimist nõudis, sest ma rääkisin asjadest nagu nad on,“ väitis Järvekülg.

 „Pankrotiga kaasnes ka ühemõtteline ja selge rahapesu advokaatide kontode ja Läti rahapesufirma kaudu, samuti metoodiline varade väljaviimine Rain Rosimannusega seotud isikutele,“ ütles Järvekülg.

 Prokuratuuri käitumine määrib riigi mainet

„Me ei tea, millised tunded valitsevad selle uurimisega seotud ametnikel, kas nad on tehtu üle uhked või tunnevad häbi valemängu pärast, milles nad on osalenud. Meie kui kodanikud ja maksumaksjad oleme saanud ääretu pettumuse ühe riikliku institutsiooni mittetoimimisest. Õigemini – valikulisest, mitte seaduspärasest toimimisest,“ tunnistas Järvekülg.

 „Olles käesolevaga kogenud, kuidas valikuline uurimine toimub, olen täiesti kindel – see ei ole prokuratuuril esimene ega viimane kord sellist tsirkust korraldada. See on moraalselt rusuv ja vähendab paljude usku meie riiki. Selline asjaajamine laostab ka prokuratuuri ennast,“ ütles Järvekülg.

 Süü kinnimätsimine tekitab tema sõnul võrgustiku, kus keegi on alati kellelegi “määrdunud” teene võlgu, vastutasuks sellele on silmade kinnipanek mõnes muus asjas, rikkumiste mittemärkamine jne. Sellele järgneb juba ringkaitse ja nii edasi ja nii edasi.

 „See on areng bütsantsliku “käsi peseb kätt“-kultuuri suunas. Me ei taha ju sellist kultuuri? Me palume kohtul pöörduda kaitsepolitsei poole, et uurida, kuidas toimus antud asja valikuline ja suunatud uurimine,“ lõpetas Järvekülg oma kõne.

Refereerinud Kn

[fotoallkiri] SÜNGE MAJA: Üha enam kodanikke on pettunud Riigiprokuratuuri valemängudest. Tihti käib seal majas valikuline menetlus ja bütsantsliku “käsi peseb kätt“-kultuuri viljelemine, mis häbistab tervet riiki.

Jaga |