![]() Mehed ja naised on võrdsed vaid 'de jure'18. september 2013Riigikogus toimunud soolise võrdõiguslikkuse muutmise seaduse arutelul rõhutas Olga Sõtnik Keskfraktsioonist, et vaatamata meeste ja naiste võrdsust nõudvatele seadustele omavad naised ja mehed tänases Eestis võrdseid õigusi, võimalusi ja kohustusi ainult de jure, mitte de facto. „Sugude võrdõiguslikkus peab olema läbiv põhimõte, millega arvestatakse kõigis eluvaldkondades. Gender mainstreaming ehk sooküsimuste süvalaiendamine on Euroopa Liidus läbiv põhimõte," rääkis Sõtnik. „Kahjuks ei ole praegusele valitsuskoalitsioonile soolise võrdõiguslikkuse edendamine mingi eesmärk ning seda edendatakse ainult paberil, kampaania korras ning võõra raha eest välisprojektide toel. Seda tõestab fakt, et üheksa aasta jooksul pole kuus ministrit suutnud moodustada võrdõiguslikkuse nõukogu. Sel põhjusel Riigikogu seda nüüd menetleski." Sõtnik rõhutas, et Maailma Majandusfoorumi (WEF) 2012. aasta raportis paikneb Eesti soolise võrdõiguslikkuse edetabelis 60. kohal. Kuue aasta jooksul on Eesti positsioon langenud 31 koha võrra. „Põhilisi näitajaid, miks oleme rahvusvahelises võrdluses niivõrd taga, on see, et palgalõhe on Eestis jätkuvalt väga suur, suurem kui näiteks sellistes eksootilistes riikides nagu Burundi või Uganda." „Kui rääkida, kus on nõrgad kohad poliitikas, siis piisab, kui meenutada: mitu naisministrit on praeguses valitsuses? Mitu naist on Riigikogus? Kui paljud neist juhivad komisjone? Kui palju on Eestis naislinnapäid ja volikogude esinaisi? See, kui palju töötab naisi valitsuses ja esinduskogudes, on paljuski erakondade otsustada. Õnneks on siiski erakondi, kellele sooline võrdõiguslikkus on tähtis - minu koduerakond Keskerakond on üks nendest," kõneles Sõtnik. Ta lisas, et võib-olla ei olegi vaja kaotada nõuet moodustada võrdõiguslikkuse nõukogu, vaid tuleks luua parlamentaarne võrdõiguslikkuse institutsioon ning laiendada selle ülesandeid. „Lisaks sellele, et institutsiooni ülesandeks oleks teostada parlamentaarset järelevalvet soolise võrdõiguslikkuse edendamise üle ning anda valitsusele seisukohti ministeeriumide esitatud riiklike programmide mõju kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisel, peaks selline komisjon tegelema seaduste, eriti riigieelarve seaduse analüüsiga, et näha, kuivõrd nad vastavad sootundlikkuse eelarvestamise põhimõtetele," lõpetas Sõtnik. Viimati muudetud: 18.09.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |