Vajame sotsiaalset turumajandust

Kalju Mertsina,      14. veebruar 2007


Selge on see, et senisel hulgal erakondi pole Riigikogusse vaja. Oleme tunnistajaks, et iga erakonna ideoloogiline nägemus seadusandlusest on vähestel juhtudel viinud konsensuseni – otsustavaks on osutunud rohkem mandaate omajate kokkulepe, mis ei taga kõrgeima ühiskonnakasulikkusega seadusi. Eesti poliitikas 15 aastat domineerinud parempoolne ideoloogia on võimaldanud rikastel veelgi rikkamaks saada ja vaeselt elavate arvu suurendada – ühe miljonäri juurdetekkimisel vaesestub kümneid tuhandeid. Demokraatiasse pürgiv ühiskond ei tohi lubada elatustaseme ülisuurt vahet. Meie parempoolsus pasundab demokraatiast, aga kus on võrdne elustandard ja igatsetud sotsiaalne õiglus?

Kõik inimesed ei ole sündinud ühesuguste elust läbilöömise eeldustega. Meie praeguses kauboikapitalismis ausalt hakkama saamine tähendab ju peost suhu elamist. Millal jõuab meie ühiskond selleni, et ausus, õiglus ja ligimesearmastus muutuks ellusuhtumiseks?

Poliitilises riigivalitsemises ei suuda liberaalsus iial demokraatiat pakkuda. Alternatiiv liberaalsele turumajandusele on sotsiaalne turumajandus. Tõeliselt demokraatlikus ühiskonnas läheb riiklike struktuuride korralduses vaja ka parempoolsust, kuid sotsiaalses kontekstis. Parim näide parempoolsest valitsemisstiilist oli omaaegne Koonderakond peaminister Tiit Vähiga eesotsas. Ainult see parempoolne erakond oli suuteline rakendama sotsiaalset turumajandust ja viis Eesti ühiskonda sammhaaval jõukuse suunas. Kui arvestada praegusi poliitilisi realiteete, tuleb pidada võimekaimaks Keskerakonda, kes suudaks ka ainsa erakonnana valitsedes Eesti Vabariiki vaesestumisest päästa ja tagada sõbraliku läbisaamise naabritega.

Mulle meenuvad riigivanem Pätsi ajaloolised sõnad: kui Eestimaalt kaovad põllupidamine, loomakasvatus ja kalandus, kaob ajapikku ka eesti rahvas. Neid hoiatussõnu tasub meeles pidada kõigil Eesti poliitikutel.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (12)