Kuidas Savisaarest lahti saada?

Savisaart on püütud küll kangutada väljast (süüdistused tema ja kaastöötajate vastu) kui ka seest (toetus siseopositsioonile eesotsas Simsoniga), aga elu näitab, et Edgar püsib nagu raudnael, ei võta teda ussi- ega püssirohi. Tallinnas tahtis Savisaart kukutada Eerik-Niiles Kross, aga lendas ise oma võttest selili. Kõik katsed Savisaarest lahti saada on lõppenud fiaskoga.

Tegelikkuses pole midagi lihtsamat, kui Savisaarest lahti saada. Tuleb lihtsalt olla temast parem.

Esiteks

Savisaare suurim nõrkus on autoritaarsus ja see, et ta ei anna oma kohta teistele edasi. Aga palun, tema ülelöömiseks pole midagi lihtsamat, kui korraldada teistes erakondades vabad sisevalimised.

Millegipärast seda aga ei tehta ja teistes erakondades käib liidrite nimetamine veel hämaramat teed pidi kui Keskerakonnas. Sotside korraldatud valimisfarssi Mikseri upitamiseks ei saa pidada vabadeks valimisteks. Kui Keskerakonda võrreldakse NLKP-ga, siis teistes erakondades elab vana partei vaim veel jõudsamalt edasi.

See asi tuleb otsustavalt lõpetada ja lasta võimekatel noortel, mitte parteibroileritel, erakondi juhtida. Pole vist eriti keeruline ülesanne?!

Teiseks

süüdistatakse Savisaart kallutatuses, vene-meelsuses. No aga olgem siis kallutamatud. Ärgem käigem üle nädala USA saatkonnas oma leivaisadele aru andmas, vaid ajagem selg sirgu ja käitugem rahvusküsimustes nagu EKRE! Eestis seni veel kehtiva põhiseaduse järgi on iga poliitiku püha kohus oma rahvuse säilitamine.

Ameerika saatkonnast rahvusküsimustes nõu ei saa, sest Ameerikas pole rahvust, või õigemini – seal elanud rahvused on tapetud ja tasalülitatud. Kuni Eesti poliitikud lömitavad ameeriklaste ees, ei mõju kuigi siiralt jutud sellest, et Savisaar lömitab venelaste ees. Kõik erakonnad peavad Eestis ajama selja sirgu ja mõtlema eelkõige eesti rahvale, tema püsimisele ja kasvamisele. Viimase paarikümne aastaga on Eesti rahvaarv ohtlikult vähenenud.

Kolmandaks

Keskerakonda peetakse ususektiks. No aga kas teised erakonnad pole või? Paljud Reformierakonna liikmed on tunnistanud, et erakonna arengus puudub võimalus kaasa rääkida ning kõik otsused langetatakse siseringis, umbes nagu Rooma paavsti ja tema kardinalide puhul.

Kas on siis raske avalikult ja avameelselt asjadest rääkida ning infot jagada? Või on teised erakonnad sama nõrgad nagu Nõukogude Liit, mis pärast avalikustamist ja uutmist tekkinud pingete tõttu kokku kukkus?!

INNO TÄHISMAA

(Blogist, autori nõusolekul)

Jaga |