![]() Nädala juubilar CARL LEWIS 55INDREK VEISERIK, 22. juuni 2016Kui muusikud võivad kuulsuse laineharjal surfata aastakümneid, siis sportlaste hetked rambivalguses jäävad selle kõrval üürikeseks. Ja sellest on paganama kahju, sest sportlaste seas on aastate jooksul tähesära nautinud tõelised isiksused, kes ei jää maailmakuulsatest kunstnikest, kirjanikest ega heliloojatest oma võluva natuuri ja meisterlikkuse poolest millegagi alla.
Meenuvad sellised nimed nagu soome pikamaajooksja Paavo Nurmi, USA kettaheitelegend Al Oerter, mõned nädalad tagasi meie seast lahkunud poksikuulsus Muhhamad Ali, korvpallur Magic Johnson, kaugushüppaja Heike Drechler, jalgpallur Pele jne. Sellesse ritta kuulub vaieldamatult ka tänane juubilar, USA sprinter Carl Lewis.
Kui 1960-ndatel aastatel tegevust alustanud rokibändid The Rolling Stones, ZZ Top või Eagles tegutsevad edukalt kuni tänaseni, siis sportlaste „rokkstaari“ elu – nagu öeldud – on kahjuks märksa lühem. Kuid kui pisut unistada ja mõelda, et sportlaste karjääri pikkus oleks võrreldav muusikute omaga, siis eelolevatel Rio olümpiamängudel Brasiilias sooviksin kaasa elada just Carl Lewisele.
Miks? Sest ta on läbi aegade üks edukaim sportlane. Carl Lewis on võitnud tiitlivõistlustel 17 kuld-, 2 hõbe- ja ühe pronksmedali ning püstitanud kokku 16 väli- ja sisemaailmarekordit. Siinkirjutaja suurem huvi spordi vastu algas ajal, kui Carl Lewis tegi staadionitel mehetegusid. Mind on alati köitnud rahuliku, fair play natuuriga sportlased, kes ka eraelus on jäänud viisakaks ja ühiskonnale kaasaaitajaks.
Lewis sündis 1. juulil 1961. aastal Alabama osariigis. Ta kasvas üles New Jersey osariigis, kus tema isa Bill oli kehalise kasvatuse õpetaja. Ema oli endine kergejõustiklane. 13-aastaselt hakkas Carl osa võtma kaugushüppe- ja sprindivõistlustest. Tema esimene suurem rahvusvaheline võistlus toimus 1979. aasta Panameerika mängudel, kus ta sai kaugushüppes 3. koha. Samal aastal liitus Lewis Santa Monica kergejõustikuklubiga. Klubi rajaja Joe Douglase käe all sai noormees õpetust õigetest jooksu- ja hüppetehnikatest. Oma vankumatu distsipliini, mis oli ka tema õpetuste oluline osa, suutis ta anda edukalt noormeestele edasi. Sellest klubist sirgus tol perioodil terve plejaad kuulsaid sprintereid.
Carl Lewisisest on täna paslik kirjutada olukorras, kus Venemaa ja USA vahelised poliitilised suhted on jäised. Poleks mingi ime, kui taas hakataks üksteist tulevikus olümpiamängudel boikoteerima.
Lewise sportlaseks olemise tippaeg sattuski Venemaa ja Nõukogude Liidu külma sõja pingete haritippu. 1980 valiti ta USA olümpiavõistkonda. Et aga USA boikoteeris sel aastal olümpiamänge, siis ei saanud Lewis osaleda ning tema esimene tähetund saabus 1983. aastal. Ta võitis USA meistrivõistlustel 100 ja 200 meetri jooksu ning kaugushüppe. Seda oli viimati suutnud Malcolm Ford 1886. aastal. Kaks kuud hiljem võitis Carl Lewis Helsingis esimestel kergejõustiku MM-võistlustel kuldmedali 100 meetri jooksus, kaugushüppes ja 4×100 meetri teatejooksus.
1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses, kus NSVL-i koondis ei osalenud, tuli Lewis olümpiavõitjaks 100 ja 200 meetri jooksus, kaugushüppes ja 4×100 meetri teatejooksus, korrates Jesse Owensi saavutust 1936. aasta suveolümpiamängudelt. Pärast 1988. aastat hakkas Lewise ülekaal sprindis kahanema, kuid kaugushüppes olid tal endiselt suurepärased tulemused.
1991. aasta maailmameistrivõistlustel Tokyos loodeti, et Lewis ületab esimesena igivana 1968. aasta Mehhiko olümpiamängudelt pärit Bob Beamoni kaugushüppe maailmarekordi. Lewis saigi sellega Tokyos hakkama, kuid kaotas ikkagi kaasmaalasele Mike Powellile, kes sai võidutulemuseks 8.95. Seda traagikat, mis peegeldus Lewise silmades pärast võistlust, on raske unustada.
1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas võitis ta Powelli, tulles kolmandat korda järjest kaugushüppe olümpiavõitjaks. 4×100 m teatejooksus jooksis ta viimases vahetuses ja tõi USA-le kulla. Järgmistel aastatel Lewisel suuri võite ei olnud. 1996. aastal Atlanta suveolümpiamängudel, tuli Lewis 36-aastasena neljandat korda järjest kaugushüppe olümpiavõitjaks.
Pärast seda suurvõistlust lõpetas ta sportlasekarjääri ning võttis osa mitmetest filmidest. 2009. aastal sai Lewisest ÜRO hea tahte saadik, lisaks on ta tegev ettevõtjana turundusvaldkonnas. 2011. aastal üritas Lewis kandideerida ka demokraadina New Jersey senatisse, kuid pidi plaanist loobuma, sest ei vastanud eelnevale 4-aastasele osariigis elamise nõudele.
Muide, Lewis peab pika ja eduka sportlaskarjääri üheks võtmeks veganiks (loomsetest produktidest loobunud – Toim.) olemist. Carl Lewise vara väärtust hinnatakse 20 miljonile dollarile. Oma eraelu ja suhteid on suutnud ta hoida aastakümneid üllatavalt varjatuna. Teada on vaid see, et ta on abielus ja täiskasvanud poja isa.
Viimati muudetud: 22.06.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |