Lääne euroskeptikud käisid Eesti mõttekaaslasi toetamas

PRIIT SIMSON,      09. juuli 2003


Tallinnas leidis juunikuu keskel aset rahvusvahelise esinejaskonnaga euroskeptikute konverents, kus Eesti liitumisvastaseid olid toetama tulnud nii Briti ja Taani parlamentääridest skeptikud kui ka USA Heritage Foundationi analüütik. Osavõtnute enamik järeldas, et Euroopa Liit on ebademokraatlik koht.
Euroskeptikute konverents "Euroopa Liit: kallis põrsas kotis" alustas oma üritust endise Briti peaministri Margaret Thatcheri tervitusavalduse ettelugemisega. Kuigi Eesti euroskeptikutele saadetud Raudse Leedi kiri ei sisaldanud üleskutset Brüsselile "ei" öelda, pani Thatcher kõigile südamele, et Eesti hindaks kõrgelt oma suveräänsust ja temast saaks väheste regulatsioonide ja madala maksukoormusega riik ehk siis kõike seda, mida valdavalt sotsiaaldemokraatide valitsetav Euroopa pole.
Märksa vähem hillitsetud sõnastust Eestile soovituste andmisel kasutas konservatiivne europarlamendi liige Roger Helmer.
"Kui meie, Britannia, oma suuruse juures avastame, et me ei suuda Euroopa Liidus mõju avaldada, siis kahju küll, kuid ega Eesti palju väiksema riigina ka ei suuda," järeldas see europarlamendi liige.
Euroopa Tuleviku Konvendi liikme ja Briti parlamendisaadiku David Heathcoat-Amory hinnangul on võitjaks peamiselt vaid suurettevõtjad.
"Ühendatud Kuningriigis kalduvad suurärimehed ja rahvusvahelised ettevõtted Euroopa Liidu poole, sest neile meeldivad läbirääkimised ja tsentraliseeritult tehtud
tehingud. Samas keskmise suurusega ja väikeettevõtjad kalduvad pigem Euroopa Liidu ja euroga ühinemise vastu, sest nemad peavad kõige eest maksma," ütles ta.
Seevastu Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leidis, et kaubandussidemed Euroopa Liiduga on nii tugevaks muutunud, et see räägib selgelt liitumise kasuks. "Vaadakem kaubandust - 70 protsendi ringis meie kaubandusest on seotud Euroopa Liiduga. Ettevõtjaid pole selleks kuidagi sunnitud, see on lihtsalt reaalsus."
David Heathcoat-Amory arvas, et demokraatia kriteeriumiks on see, kas rahvas saab valitsejaid ametist lahti lasta või mitte. Euroopa Liidus see võimalus tema hinnangul praktiliselt puudub ja ühendus on endale võtmas üha enam neid õigusi, mis peaksid kuuluma hoopis riikidele. Praegusel hetkel tunnetab ta aga jõulisi tsentraliseerimiskalduvusi.
"See läheb veel hullemaks, kui me võtame arvesse ka uue Euroopa põhiseaduse. See teeb liidu tõepoolest millekski Euroopa riigi sarnaseks. Seega on asi hetkel halb ja läheb peatselt veel halvemaks," ütles ta Raadio Vaba Euroopale.
Konvendi liige Urmas Reinsalu selgitas, et nemad on konvendis seisnud selle eest, et ühtegi uut otsustustasandit Euroopa Liitu juurde ei loodaks ja et otsuseid ei langetataks lihthäälteenamusega.
Konverentsil esinejaid oli tulnud kuulama ka oma euroskepsist väljendanud riigikogulane Vilja Savisaar ning märksa eurooptimistlikumas meeleolus parteikaaslane Enn Eesmaa.
Euroskeptikute üritusest said 16. juunil teada Kanal 2 vaatajad, ükski ajaleht seda ettevõtmist ei suvatsenud kajastada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)