BREXIT-i emotsioonid

Tekkinud olukord tõi kaasa peaminister David Cameroni teate tagasiastumisest ning vallandas Ühendkuningriigis poliitilise segaduse. Loomulikult reageerisid toimunule ka Eesti poliitikud. Kesknädal võttis oma lugejate jaoks kokku huvitavamad ning enim kajastust leidnud arvamused.

Oudekki Loone (Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige) leidis, et brittide otsus lahkuda Euroopa Liidust on selge signaal sellest, et Euroopa Ühendriikide loomise projekt on läbi kukkunud ning liit peab püsimajäämise nimel tõsiselt peeglisse vaatama. “Tähelepanuväärne on see, et kui tehakse julge otsus ning rahvale antakse võimalus päriselt kõnelda ja otsustada, siis otsuse järgselt eliit nutab, ja soovib rahvast välja vahetada. Tunnustada tuleb aga Suurbritannia demokraatiat, mis rahvale sellise otsustusvõimaluse andis. Ka David Cameroni tagasiastumise otsus on märk Suurbritannia demokraatia tugevusest ja julgusest,” ütles Oudekki Loone.

“Suurbritannia rahvas on kõnelnud, rahvahääletuse osalusprotsent oli muljetavaldav ning keegi ei tohi seda kahtluse alla seada. Ka kritiseerida või hukka mõista pole põhjust, sest britid on oma demokraatliku otsuse teinud,” rõhutas Loone. “Suurbritannia referendumiga on ametliku lõpu saanud projekt „Euroopa Ühendriikide loomine“. Tegemist on selgelt signaaliga sellest, et Euroopas ei õnnestu föderatsiooni loomine. Meil on aga siiski võimalik Euroopa ühtsus päästa – ja me võiksime seda soovida –, kuid selleks peame Euroopa Liidu toimimise põhjalikult üle vaatama. Probleem pole mitte Suurbritannias, vaid Euroopa Liidus endas.“

„Kui me soovime Euroopat päästa, tuleb selle struktuuri muuta, tuleb luua „Euroopa à la carte”, kus riikidel on võimalus igast poliitikast loobuda, kui see nende huvides ei ole. Euroopat peavad ühendama ühised huvid, mitte raudne rusikas; liikmesriikide suveräänsust tuleb ühiskasutusena tugevdada, mitte seda alla suruda.“

Jevgeni Ossinovski (SDE esimees) kirjutas oma Facebooki kontol, et Briti peaminister David Cameron mängis vene ruletti ja lasi enda aju välja. “Õnnetuseks meile, ülejäänud 500 miljonile Euroopa kodanikule, haavas kuul ka Euroopa ajaloo edukaimat rahuprojekti. Kahjuks on ka teisi peaministreid, kes inimeste rahututest vetest üle juhtimise asemel laskuvad enesetapjalikku populismi. Pole kahtlust, et David Cameron on kindlustanud endale koha ajalooraamatus. Eurooplased meenutavad kibedusega tema nime, kui taaskord üksteise vastu relvad tõstavad,” kirjutas sotside esimees.

Edgar Savisaar (Keskerakonna esimees) kirjutas Õhtulehes (27.06) sellest, kuidas keegi ei tea tegelikult, mida tähendab Euroopale Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust. “Poliitiline mäng muutub keerulisemaks, kõrgete poliitikute toolid kõiguvad, finantsturud on ootusärevuses, segadus on suur. Euroopa Liit peab hakkama Suurbritanniaga kokku leppima, kui tahab midagi saavutada. See, mis toimus Suurbritannias, polnud parteipoliitika, see oli parteideülene aktsioon. Vahe oli enam kui miljon häält ja valimisaktiivsus oli väga kõrge,” kirjutas Savisaar.

Savisaar nentis, et paljud Eesti juhtivpoliitikud ei saanud jälle millestki aru. “Paljud kurjustavad, sotside esimees Jevgeni Ossinovski nimetas Suurbritannia rahvahääletust Vene ruletiks. Rahva käest küsimine ei saa aga kuidagi olla Vene rulett. David Cameron näitas ennast riigimehena, kui ta korraldas rahvahääletuse, mida oli lubanud. Õppige Cameronilt, kes teeb nii, nagu rahvas otsustab, isegi kui see temale isiklikult ei meeldi. Eesti poliitikud käituvad aga küünilisel kombel: nad lihtsalt ei usu asju, mida nad ei usu.”

Keskerakonna esimees ennustas, et selle rahvahääletuse mõju ulatub kaugemale Euroopa piiridest — ka üle ookeani. “Seni peeti sügisesi valimisi USAs Hillary Clintoni jaoks lihtsalt kergeks jalutuskäiguks. Kui aga ka seal osutuvad valimised parteideüleseks ning protesti väljendamiseks bürokraatia ja võimu vastu, siis võivad tulemused olla hoopis teistsugused.”

IRL-i poliitik Marko Mihkelson leidis, et need, kes Suurbritannias praegu rõõmustavad referendumi tulemuse üle, võivad peagi tabada ennast hoopis vastandlikust olukorrast. “Euroopa Liit pole enam see, mis ta oli. Kõigile senistele kriisidele Kreekast rändeni on lisandunud eksistentsiaalne kriis. On päris ilmne, et vanamoodi edasi ei saa. Üksnes brittide lahkumisläbirääkimised, mis peaksid nüüd algama, tekitavad täielikult uue olukorra Euroopa Liidu kõigil tasanditel. Brittide lahkumisotsus seab tõsise surve alla kogu demokraatliku läänemaailma sisemise ühtsuse ning solidaarsuse. Rõõmustavad need, kes tahavad näha lääne ühtse väärtusruumi murenemist. Oht selleks on täna reaalne,” ütles Mihkelson.

Yana Toom (Euroopa Parlamendi liige) ütles Äripäevale, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on selgeks signaaliks, et ühenduses toimuvaga ei olda rahul ning teisitimõtlejaid võib olla veelgi. „See on väga selge signaal, et Euroopa Liiduga ei olda rahul, ning seda mitte ainult Suurbritannias, vaid ka mujal,“ leidis Toom. “Üleöö siiski suuri muutusi ette näha ei ole ning Brexiti-järgset doominoefekti karta pole mõtet. Kindlasti ei saa tõsiselt rääkida Prantsusmaa väljaastumisest, millele Le Pen on üles kutsunud. Euroopa Liit on ju Saksa–Prantsuse ühisprojekt, need kaks riiki on võtnud meid oma orbiidile ja nende väljaastumisest ei saa juttu olla. Mängus on liiga suured ambitsioonid ja vastutus.”

Samas nentis Toom, et Briti referendumi tulemus annab tuult tiibadesse äärmuslikele poliitilistele jõududele. „Euroopas tõstavad pead paremäärmuslased ja Brexitit kasutatakse kindlasti nende poliitiliste jõudude poolt ära. Ma ei jaga aga paranoiat teemal, et nüüd saab kuidagi kannatada Euroopa või Eesti julgeolek; räägime siiski Euroopa Liidust, mitte NATO-st,” ütles Yana Toom.

TAAVI PUKK

[Hugo Hiibuse karikatuuril “Meie peaministri suveöö õudusunenägu” piksepilv kirjaga ESTEXIT!]

Jaga |