Head uut teadmisteaastat!

Kooliaasta algus saab õpingute alguseks ka paljudel täiskasvanutel. Kes tuleb katkenud õpingute juurde tagasi, kes asub uut kutset õppima, kes täiendab ennast vabahariduskeskuses. Rahvaülikoolid pakuvad põnevaid kursusi aiandusest, käsitööst, kokandusest, tervishoiust. Miks mitte alustada keeleõppimist või on hoopis aeg koorislaulmist meelde tuletada? Head uut teadmisteaastat kõigile!

Liiga palju lapsevanemaid on töötud. Lubadus, et euro ei tõsta hindu, on tõestanud väga valusalt vastupidist. Toidulaua katmine on tõsine matemaatikatund igale perele, kuid lastega pered peavad olema eriti kokkuhoidlikud. Eelarvekärped ei luba alandada mitme tuhande eurost vanemapalka, kuigi seda saavad vaid vähesed. Ranitsatoetust kärbiti kiirendatud korras, sest iga koolilapse õppeaasta-alguse kulude toetamine tundub peaministrile raha laialilaotamisena lennukilt. Iga lapsevanem peab vahetevahel kurva naeratusega tõdema, et tema lapse jalg on taas paar numbrit suuremaks kasvanud ja koolipüksid lühikeseks jäänud.

Kooliaasta alustamise kulud on suured.

Mõni maakool ei avagi enam uksi, teine teeb seda võib-olla viimast korda. Maagümnaasiumide massilisest sulgemisest pole kahjuks loobutud. Karmid kärped hariduses maksavad valusalt kätte, kuid seda palju hiljem kui üks või teine valitsus kestab. Ajalugu tunneb katseid suurte kombinaatkoolidega ja suures lootuses on taastatud väikesi külaalgkoole. Loomulikult pakub väiksem kool lapsele suuremat tähelepanu. Pole õiglane nõuda väikekoolide sulgemist põhjusel, et nii on rahaliselt kasulikum. Hariduses peavad valitsema siiski teised skaalad kui vaid raha.

„Iga viies laps elab allpool vaesuspiiri“ – selline tõde on uudistes korduvalt kõlanud. Kuid mida see tegelikult tähendab? 2002. aastal alustasime õpilaskodude rajamist lastele, kes vajavad kooliskäimiseks tuge. Riigi ja omavalitsuste toel on tänu õpilaskodule kooli lõpetanud väga rasketest oludest pärit lapsed – alkoholi ja uimastite küüsis olevad või ka lihtsalt eluga kimpus vanemad ei suuda pakkuda keskkonda, kus lapsed saaksid haridust omandada. Aina enam elab õpilaskodudes lapsi, kelle vanemad töötavad välismaal.

Loodetavasti toob uus kooliaasta arutellu ka gümnasistide koolitoidu. Aastaid tagasi tõi just Keskerakond koolitoidu põhi- ja kutsekooli, kuid tänini pole saanud riiklikku tuge gümnaasiumiõpilaste soe toit. Vaatamata poliitikute lubadustele, õpilasesindajate nõudmistele ja lastearstide ettepanekutele on sooja koolitoidu tagamine gümnasistide jaoks edasi lükatud. Riigikogu menetluses on küll Keskerakonna vastav eelnõu, kuid valitsus on otsustanud selle rakendamise edasi lükata kuni majandusedu taastumiseni. Kuid just raskes olukorras vajavad lapsed-noored ja nende vanemad tuge. Just tänases kõrges tööpuuduses ja hinnatõusus tuleks tagada, et neile, kelle koolipäev on pikk ja pingeline, kes valmistuvad riigieksamiteks ja edasiõppimiseks, tagataks soe söök.

Loodan, et uus kooliaasta toob tasuta kõrghariduse ja õppetoetused sammukese lähemale. Vähemalt alustab Riigikogu sisulist debatti, millest kindlasti on oodatud osa võtma kõik, keda see teema puudutab.

Soovin kogu südamest, et kooliaasta algus tooks palju rõõmu ja  indu! Head uut aastat!

KESKMÕTE:

Hariduses peavad valitsema siiski teised skaalad kui vaid raha.

MAILIS REPS

eksharidusminister,

nelja lapse ema

Jaga |