Iirimaa poolaasta Euroopa Liidus

ENN EESMAA,      21. jaanuar 2004


Iirimaa on Euroopa Liidu eesistujariigiks juba kuuendat korda. Kui tuuakse näiteid selle riikide koosluse mõttekusest mainitakse tavaliselt teiste maade hulgas ka Iiri Vabariiki. Neil läheb hästi ning iirlased ise peavad kunagist otsust Euroopa Liiduga ühinemiseks õigustatuks.
Oma liikmeks oleku eeliseid on iirlased osanud realiseerida targalt ja sihikindlalt. Kõigele muule positiivsele lisaks püstitas aastakümneid emigratsiooni võrdkujuks peetud Iirimaa Euroopa Liidu nii-öelda viljakates tingimustes viimase 130 aasta rekordi ning on saavutanud rahvaarvuks 4 miljonit inimest. See on aga lähedane kõigi aegade parimale tulemusele, mis oli aastal 1871. Siis elas Iirimaal 4,05 miljonit inimest.
Iirlased pole uisapäisa tegutsejad. Nad kahtlesid sügavalt ja kaua, enne kui andsid 2002. aasta oktoobris heakskiidu Nizzas sõlmitud kokkuleppele, võimaldades Euroopa Liidu laienemist. Läinud aasta märtsis kaotas Iirimaa tööloa nõude uute Euroopa Liidu riikide suhtes. Samas võimaldavad uued seadused rakendada ka turvamehhanisme, kui Iirimaa tööjõuturg peaks üleminekuperioodil liialt häiritud saama.

Tõsised ja töised iirlased
Oma eesistumisperioodi on Iirimaa alustanud töiselt ja tõsiselt. Eesistumise programmi "Eurooplased koostöös" avaldasid iirlased kohe alanud aasta alguses. Iiri Vabariigi saadik Eestis Sean Farrell on juba jõudnud kohtuda nii Riigikogu väliskomisjoni kui ka Euroopa Asjade Komisjoni liikmetega, selgitades ja kommenteerides Iirimaa eesistumispoolaasta prioriteete. Iiri peaminister Bertie Ahern pidas kolmapäeval strateegiliselt olulise kõne Euroopa Parlamendis Strasbourgis rõhutades, et peab tähtsaks põhiseadusliku lepingu võimalikult kiiret sõlmimist, mis tema sõnul aitaks liidul etendada maailmas märksa sidusamat ja tõhusamat rolli.
Iirlased rõhutavad oma 31-leheküljelises programmis, et eesistumise üheks peamiseks eesmärgiks on tagada kümne tulevase liikmesriigi sujuv liitumine Euroopa Liiduga. Iirlased lubavad töötada jätkusuutliku majanduskasvu ja tööhõive suurendamise nimel laienevas Euroopa Liidus ning tahavad keskenduda liidu kodanikele suuremat turvalisust ja kõrgemat elukvaliteeti tagavale poliitikale. Kodanike ja institutsioonide vahelisi suhteid püütakse tihendada. Seepärast pannakse erilist rõhku igakülgse teabe kättesaadavusele. Siinkohal olgu lisatud Iiri eesistumist puudutav Interneti kodulehekülg aadressil www.eu2004.ie .

Iirimaa püstitatud prioriteedid
Eesistumise prioriteetideks peavad iirlased liidu edukat laienemist, majanduskasvu hoogustamist, turvalisemat liitu ning suuremat hõivatust globaaltasandil. Ülesanded pole kergete killast. Iirlased tahavad kõigepealt üksipulgi selgeks teha, mis seisus reaalselt ollakse pärast Itaalia heitlikku eesistumisperioodi. Finantsperspektiivi loomiseks tahab komisjon juba mõne nädala pärast edastada nõukogule ettepaneku, mille põhjal algatab eesistuja mõttevahetuse liidu rahastamise üle 2007. aastast edasi. Pragmaatilised iirlased on andnud selged prioriteedid ka pisut laialivalgunud Lissaboni strateegiale. Esmatähtsateks valdkondadeks on alanud poolaastal majanduskasvu turgutamine ja struktuurireform, konkurentsivõime suurendamine, uute ja paremate töökohtade loomine ning säästlik areng. Majanduse infrastruktuuri puuduste kõrvaldamiseks peetakse oluliseks investeeringute suurendamist inimkapitalile, paremat ligipääsu kommunikatsiooni- ja teabevõrgustikele, innovatsioonikeskkonna arendamist ja elukestvat õpet.
Iirlased toetavad Euroopa Kasvuaktsiooni meetmete rakendamist nii liikmesriikide, komisjoni kui Euroopa Investeerimispanga poolt. Iirlased keskenduvad energiaturu, eriti aga piiri-üleste gaasivõrgustike ühendamisele. Energiapoliitikas järgitakse säästliku arengu põhimõtteid. Eesistuja tahab tuntavalt edasi liikuda Euroopa tööhõivejuhiste rakendamisel ning lähtub oma tegevuses tööhõive töörühma soovitustest. Iirlased toetavad suuremaid investeeringuid haridusse, väljaõppesse ja uuendustesse, mis peaksid kaasa aitama tööjõu kohandumisel uute väljakutsetega. Lõpule tahetakse jõuda tööliste üle-euroopalise sotsiaalkaitsesüsteemi aluseks oleva määrustiku reformimisega. Sotsiaalkaitse vallas tahetakse põhitähelepanu pöörata võimalikele vaesumisriskidele. Iirlased toetavad 1997. aastal konvendi poolt heaks kiidetud Euroopa põllumajanduse arengumudelit. Koos ühtse põllumajanduspoliitika uutele liikmesriikidele kohaldamisega tahetakse ÜPP-d lihtsustada. Iirlaste prioriteetide hulka kuulub ka toiduohutuse standardite tõstmine. Välissuhtluses peab eesistuja oluliseks tõhusat multilateraalset koostööd, eeskätt ÜRO raames. Suhetes Moskvaga kavatsevad iirlased rõhutada Eestile olulist Euroopa Liidu-Venemaa partnerlus- ja koostöölepingu automaatset laienemist uutele liikmesriikidele.
Iiri eesistumise kalender on töömahukas. Juba 26. jaanuaril tuleb Brüsselis kokku kahepäevane üldasjade ja välissuhete nõukogu välisministrite tasemel. Valitsusjuhid ja riigipead saabuvad Euroopa Ülemkogule Brüsselis 25. märtsil. 1. mail korraldatakse Dublinis ja mujalgi Iirimaal kümne uue liikmesriigi auks tervituspäev.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)