Valija protestib Riigikogu valimistel kasutatava valimissüsteemi vastu

14. märts 2007


Valimissüsteem ei taga proportsionaalse valimise põhimõtteid kompensatsioonimandaatide jaotamisel – sellisesisulise avalduse saatis Vabariigi Valimiskomisjonile hüdrotehnikainsener Jüri Ehrlich Tartust.

Ta väidab: „Demokraatlikel „valimistel" eiratakse Põhiseadust ja rikutakse selle §60 sätteid. Peale selle on vastuolu ka Riigikogu valimise seaduse §1 alustega."

„Seega ei ole 4. märtsil 2007 valimistel jaotatud kompensatsioonimandaadid legitiimsed," leiab Ehrlich.

Kirjas seisab: „Proportsionaalne (võrdeline) valimissüsteem peab põhimõtteliselt tagama nimekirjadele ja kandidaatidele kohad riigikogus võrdeliselt neile antud häälte arvule. Igati loogiline on, et suurema häälte arvuga kandidaat saab ka suurema võrdlusarvu. Kuid ei. Näide: Väiksema järjekorranumbriga kandidaat (hääli 265), kes on üleriigilises nimekirjas eespool (nr 11), saab suurema võrdlusarvu. (202731:8,654728=23424,307). Tagapool olev kandidaat (hääli 2000) saab väiksema võrdlusarvu, kuna tema jrk. number on näit. 24, mis annab suurema jagaja (202731:17,465866=11607,2689). Kompensatsioonimandaadi saab nimekirja kandidaat, kelle võrdlusarv on suurem, seega nr. 11.

Seega tüssatakse sinisilmseid valijaid (tulge valima?) libavalimiste võtetega ja kompensatsioonimandaadid jaotatakse põhiseaduse vastaselt üleriigiliste nimekirjade alusel, kus kandidaadid on järjestatud erakondade poolt, mitte häälte järgi. Ja niisugused tüssavad valimised toimuvad õigusriigis ning veel riigikogu heakskiidul!?

Kas siis meil polegi otsest valimist? Kas rahvast tüssav ja lollitav valimissüsteem polegi kodanike põhiõiguste rikkumine? Jah, siin ongi põhjus, miks rahvas ei lähe valima, hääletama.

Vaja on muuta rahvast pettev õigusriigi riigikogu valimissüsteem. Palju räägitakse Presidendi otsevalimisest. Miks? See on rahvaga manipuleerimine, et juhtida rahva tähelepanu põhiprobleemidelt kõrvale. Enne on vaja hoopis riigikogu otsevalimisi, kus arvestatakse valija tahteavaldust."

Ehrlich nendib: „Põhiseaduse kohaselt on Riigikogul õigus teostada järelvalvet täitevvõimu üle, kuid see on osutunud kasinaks. Riigikogu töös on palju puudujääke, saamatust. Riigikogu kui rahvaesindus peaks oma tegevuses lähtuma eesti rahva huvidest,. mitte koogutama rahavõimu ees. Riigikogulastel on isiklikud huvid kõrgemad kui rahva huvid."

Kirjas esitatakse näiteid Riigikogu tööst: „Miks ei aidanud riigikogu valitsust tegemistes, mis oleks ära hoidnud suhkrutrahvi. Vaja oli juhtida tähelepanu ja sekkuda asjasse resoluutselt. Naeruväärne on lugu: riigikogulased istusid ettevõtte nõukogus ja lasid teraviljasalved tühjaks varastada. Veelgi hullem lugu oli õlitehases Werol, kus asutuse nõukogus olevad riigikogulased ja põllumajandusminister määrasid lahkumisel suured preemiad „hea" töö eest eksjuhike, kes lasi tehase pankrotti ja riisus paljaks. Jne. JOKK."

„Tekib küsimus: kas me sellist riigikogu tahtsimegi? Arvan, et ei. Kuna riigikogu polnud suuteline, vaatamata meeldetuletustele, asendama kolme sõna (erakonna poolt järjestatud) sõnadega – reastatud vastavalt saadud häältele. Vt. Vabariigi Valimiskomisjoni 8. nov. 2006. a. määrus nr. 12."

Kirja saatnu väidab: „Uue sõnastusega – Kompensatsioonimandaatide jaotuse aluseks võetakse üleriigilised erakondade nimekirjad, kus kandidaadid on reastatud vastavalt saadud häältele – oleks rahul kõik valijad, kõrgeima riigivõimu kandjad. Ja nii saaks võimu juurde aatelised, riigimehelikud ja heatahtlikud inimesed, kes tunnetavad kohustusi rahva ees."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)