Martin Helme: Ajakirjanike seas levib enesetsensuur

„Tallinna TV on meediamaastikul oluliseks abiks - ta pakub konkurentsi ja ajakirjanikele väljundit;" ütles Helme 29. novembril MTÜ Ausad Valimised korraldatud poliitika õhtukooli viimasel loengul „Meedia: kes manipuleerib manipuleerijatega?".

Helme sõnul on Eestis poliitiline debatt aastaid olnud vildakas - see tuleneb meediaväljaannete ühepalgelisest maailmavaatest. Ta selgitas, et Eesti Päevalehes, Delfis ja raadios ajakirjanikuna leiba teeninuna teab, mismoodi toimetustes ajakirjanike mõtlemist kujundatakse.

„Ma ei ole terve elu jooksul näinud, et keegi tuleks meediaväljaandes ja ütleks: sellest ja sellest me kindlasti ei kirjuta. See käib peenemalt. Kujuneb välja grupimõtlemine: sarnane toodab sarnast," ütles Helme. Toimetus hakkab oma töö käigus järgima ühesuguseid väärtusi, ja kes nendega ei sobitu, visatakse ringist välja.

Ise oli ta seda saanud tunda 2006. aasta presidendivalimiste ajal, mil, vastupidiselt kolleegidele ei toetanud ta Ilvest ja sai hukkamõistu osaliseks. Meedia kujutas tol korral Rüütlit ülitagurliku presidendina, tema vastaskandidaati Toomas Hendrik Ilvest esitleti aga lääneliku ja uuenduslikuna.

Eestis panevad avaliku infovälja paika paar suuremat ajalehte, väitis Helme. Need väljaanded tekitavad agendad. Avaliku infovälja äärealadel eksisteerivad vandenõuteooriad, subkultuurid jne, kuid need Helme sõnul ei määra, millest tervikuna räägitakse. Meedias on täiesti kummalisel moel tekkinud rida teemasid, millest „ei sobi" rääkida ja kus kehtib enesetsensuur. „Kui sa räägid, siis lükkad ennast „seltskonna" äärealadele," ütles Helme.

Meedia manipuleerimise vastu aitab see, kui inimesed on informeeritud, märkis Helme. Ta tundis heameelt selle üle, et president Ilvese hiljutise Jääkeldri-ümarlaua kohta meedias ilmunud kommentaare lugedes oli märgata varasemaga võrreldes inimeste märksa enamat teadlikkust - seega on Eesti valijad saanud küpsemaks.

Ummelas: Meil pole vaba ajakirjandust

Tallinna Televisiooni peatoimetaja Mart Ummelas meenutas oma ettekandes, et Edgar Savisaare valitsuse omaaegse kultuuriministri Lepo Sumera kabinetis, kus tema töötas asetäitjana, sooviti ajakirjandusvabaduse seaduse rakendamist Eestis. Kahjuks ei lasknud Vaba Eesti ja prokommunistlikud jõud Ummelase sõnul seda kava ellu viia.

Tänapäeval meil Ummelase hinnangul vaba ajakirjandust pole. Meediat omavad väliskontsernid tegelevad tema sõnul väljaannetes peamiselt oma toodete reklaamimisega. Selle nähtusega oleks ajakirjandusvabaduse eelnõu Ummelase sõnul just võidelnud.

Ummelas tuletas meelde, miks tal polnud enam võimalik ERR-is tööd jätkata. Nimelt andis ta ajalehele Pealinn intervjuu ja väljendas Facebookis kahtlusi, miks ikkagi ajakirjanikke saadeti Liibanoni pantvangide vabastamise operatsiooni käigus „päevitama". Pärast seda oli ERR-i juht, reformierakondliku taustaga Margus Allikmaa kutsunud ta „jutuajamisele", et teatada: Ummelas jäetakse küll ERR-i tööle, kuid sisuliselt ei saa ta enam midagi teha.

Miks Pressinõukogu vaikib ja kuhu see on kadunud? - küsis Ummelas. Lisaks tundis ta muret selle üle, et Eesti Ajakirjanike Liit on samahästi kui välja suretatud. „Vaadakem faktidele silma - ajakirjandus on ammu kinni pandud," ütles Ummelas.

Palmaru: Eesti ajakirjandusvabaduse kõrge koht kaheldav

Tallinna Ülikooli dotsent Raivo Palmaru avaldas oma ettekandes arvamust, et kuigi riikide ajakirjandusvabadust võrdlev organisatsioon Freedom House paigutab Eesti meediavabaduselt kõrgele kohale, pole see siiski mitte nii, sest hinnang antakse, toetudes vaid sellistele meediavälistele faktoritele nagu riigi õigusruum, poliitruum ja majanduskeskkond.

Palmaru kinnitusel peavad ajakirjandusvabaduseks olema olemas ka alternatiivsed väljaanded. „Alternatiividega on meil väga suured probleemid. Minu hinnangul on Eesti päevalehed sama suletud nagu Toompea lossi puhvet turistile. Telekanaleid vaadates on tunne, et Telemajas on ajamasin ja katsetatakse selle tagasikeeramist," ütles tunnustatud meediateadlane.

Eestis on toimunud meedia kaaperdamine, väitis Palmaru. „Erinevad rühmad kasutavad seda omadel eesmärkidel. See ei puuduta mitte kogu meediat, aga põhiliseks probleemiks on läbipaistmatud omandisuhted, poliitikute kontroll meedia üle ja kahjuks ka eriteenistuste infiltreerumine meediasse."

INDREK VEISERIK

[fotoallkirjad]

KURSIS MEEDIA PROBLEEMIDEGA: (vasakult) Martin Helme, Mart Ummelase ja Raivo Palmaru ettekandeid läbis üks ühine mure: Eesti meedia on suletud ja siin puudub konkurents.

AKTIIVSED JA TEOTAHTELISED: MTÜ Ausad Valimised juhatuse liikmed Tallinna linnaametnik Siret Kotka ja Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor Rein Ruutsoo väärivad tunnustust poliitika-õhtukooli põneva üritustesarja korraldamise eest. Rahva huvi püsis kuni viimase kohtumiseni suur. Loodetavasti annab sarja populaarsus korraldajatele tõuke midagi sellesarnast ette võtta ka uuel aastal.

Fotod: Urmi Reinde

Jaga |