Tuulest elektri tootmine tasub end ära

Meist hoopis tihedamalt asustatud Saksamaa lausa kubiseb tuulegeneraatoritest. Taanist pole mõtet rääkidagi! On päevi, kus kogu Taanis vaja mineva elektrienergia on tootnud tuulegeneraatorid. Meie suudame tuulisematel päevadel toota vaid 20–25%.

Nendes riikides on paljud inimesed paigaldanud tuugenid lausa oma õuele kohisema-mühisema, aga meie ei taha.

Milles probleem? Asi on rahas! Riik ei ole millegipärast tänini suutnud paika panna mängureegleid, et inimesed oleksid rahaliselt huvitatud tuugenite talumisest ja paigaldamisest. Ja miks mitte mõelda tuugeniühistute loomisest, et energiamüügist teenida. Mina maksaksin hoopis rohkem elamu eest, mille akna taga mühiseksid tuulegeneraatorid ja kus toodetud elektrist tilguks mulle midagi taskusse. Riigil tuleks reeglid paika panna nii, et oleks kasulik riigile, omanikule ja elanikele.

Eesti asetseb piirkonnas, kus kogu vajamineva elektrienergia võiks toota tuulest. Seda loomulikult koostöös naaberriikidega: tänane ületoodang sulle, homne mulle! Mida suurem territoorium on tuuleenergiamüügiga haaratud, seda vähem tuleb lisaks osta soojus- ja hüdrojaamade elektrit. Tuuleenergia massiliseks tootmiseks pole tarvis ehitada täiendavaid kompensatsioonielektrijaamu. Meile piisaks sellestki, kui Eesti energiavõrku Venemaa omast poliitilistel põhjustel lahti ei ühendata.

Tuugenid on tänaseks sedavõrd odavnenud,

et ei vaja enam taastuvenergia toetust. Tarbija rahakotile mõjuks see hästi. Mõnes riigis pakutakse juba eriti tuulistel perioodidel elektrit poolmuidu. Eesti tarbija tahaks ka!

Saksamaa riiklik võrguagentuur Bundesnetzagentur teavitas eelmisel nädalal maismaa tuuleenergia vähempakkumise tulemustest, kus keskmiseks hinnaks kujunes 3,8 senti /kWh. Madalaim pakkumine oli 2,2 senti/kWh, mis on selge märk tuuleenergia jätkuvast odavnemisest. Bioneer.ee 28.11.2017.

Võrdluseks: 220 Energia 12 kuu keskmine börsihind oli 4,11senti/kWh.

Kui tootjatel reeglid paigas oleksid, saaks tänane pilt tuuleenergia tootmises hoopis teistsugune – nagu Taanis.

Omaette probleemiks tuuleenergeetikas on meie Kaitseministeerium. Tuugenid pidavat radareid segama!? Absurd! Tänapäevases sõjas võetakse kõige esimese asjana maha radarid ja õhukaitse ning hetkel, mil neid radareid tõepoolest vaja läheks, on need Vene „iskanderitega“ mõne minuti pärast hävitatud. Lisaks on Venemaa viimastel aastatel ülimalt intensiivselt tegelnud raadioelektroonilise sõjatehnika, sh. radarisegajate arendamisega. Kui juba tuugenilabad radarit pimestavad, siis segajad nullivad radarite töö täielikult. Kui ei lubata tuugeneid paigutada tuulistesse paikadesse eelmisel sajandil välja mõeldud põhjustel, kannab Eesti majanduslikku kahju põhjendamatult. Viimased 17 aastat oleme olnud Reformierakonna targa juhtimise all. Seega tulebki nende ridadest otsida inimest, kes kunagi andis valele paberile riigile kahjumliku allkirja. Suurest usinusest? Või auahnusest? Või tuli käsk iseseisvale riigile kusagilt hästi  kõrgelt ja kaugelt?

Meie kaitseministeerium võiks esmalt endale selgeks teha, mida me tegelikult nende radaritega näeme.

Millal näeme? Mida selle nägemisega peale hakkame? Kas ka siis midagi näeme, kui seda hädasti tarvis on?

Venemaal spetsialistid teavad suurepäraselt, mida meie radaritega on võimalik näha ja kuidas neid pimestada. Kui allkiri on antud ja liitlastega muidu kaubale ei saa, võiks leppida liitlastega kokku, et ärevatel perioodidel, näiteks naaberriigi sõjaliste õppuste ajal, pannakse tuugenid lihtsalt seisma. Sel juhul saaks me oma taastuvat energiaallikat kasutada ikkagi 99% ajast. Mõistlikum oleks muidugi nüüdisaegsemad ja segamiskindlamad radarid paigaldada. Või olemasolevad sobivasse kohta viia?

Kindlasti on radareid tarvis selleks, et fikseerida Vaindloo saare piirkonnas sagedased Eesti õhupiiri rikkumised ja esitada Venemaale proteste.

Tuugenid segavad raadioluuret? Ka siin peaks kehtima põhimõte: kes tellib muusika, see ka maksab. Luures kasutatavad antennid ei ole kohapeale laulatatud – neid on võimalik ümber paigutada. Sinna, kus tuugenid ei sega. Loomulikult teab Venemaa suurepäraselt, kus need asuvad ja mida nad on võimelised püüdma. Füüsikaseadused kehtivad kõigile. Ka raadioluures.

Kuidas oleks lood ühe tillukese koduse tuulegeneraatoriga?

Esmalt tuleb aknast välja vaadata, kuidas naabermaja korstnasuitsuga lood on. Ja nii vähemalt aasta. Tasub jälgida ka Eesti Energia kodulehel olevat tuulegeneraatorite tootlikkust tutvustavat graafikut. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis paigus, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on siiski vähemalt üle 5 m/s. Siia kuulub teatavasti suurem osa Eesti rannikualadest.

Kui elatakse mere ääres, vaatega merele, on lootust. Sisemaal on tuuleenergia tootmine pigem sportlik hobi. Eriti seal, kus võrguühendus saadaval. Kasulikum oleks tegelda päikesepaneelidega, mille efektiivsus kasvab ja mis muutuvad aasta-aastalt odavamaks.

KUIDO SÄDE

[fotoallkiri]

On päevi, kus kogu Taanis vaja mineva elektrienergia on tootnud tuulegeneraatorid. Eestis suudame tuulisematel päevadel toota vaid 20–25%.

Jaga |