Kaks korda iseseisvaks saanu ei oska iseseisvana elada

Vabadussõda suudeti võita Ameerika, Inglismaa ja Soome aktiivsel toel. Õlg õla kõrval koos eestlastega võitlesid ka Judenitši juhitud valgekaartlased, kes olid tsaariarmees hea väljaõppe saanud. Kuidas aga Eesti vägede ülemjuhataja Laidoner neile hävingu tõi - 18000 inimest said hukule määratud, kuna see oli kasulik Inglismaale, sest tsaari-Venemaa oli tema geopoliitiline vastane. See oli kole reetmine!

Siiani on seda ajaloo musta plekki hoitud minevikuhämaruses. Selles sõjas osalesid mitmed suurriigid ja seetõttu pole loogiline, et ühe riigi reeturlik käitumine jääbki saladusekatte alla.

Vabadussõda küll võideti, aga palju oli neid, kes kättevõidetud vabadust nautida ei saanud. Valitses suur tööpuudus ja paljud pidid kodu maha jätma ning minema võõrsilt tööd otsima. Mindi Soome, Rootsi, Ameerikasse ja salaja ka Venemaale. Oma linnad töölisi ei vajanud, sest tsaari-Venemaalt pärandiks saadud seadmed müüdi vanarauana maha. Oma maavarad renditi välistöösturitele. Tõusva ülemkihi ladvik jagas omavahel riigipirukat, üksteist tümitati võimu juurest maha kiskudes. Vaesed neile korda ei läinud, sest olid ise oma vaesuses süüdi. Valitsev ladvik soosis tööta jäänud proletariseeruva noorsoo lahkumist kodumaalt, sest iga valitsus kardab suurt töötute armeed.

Nõukaajal levitati Eestis ilustatud valet eestiaegsest elust. See olevat olnud nagu paradiisis. Sellest „ilusast" elust rääkis naine, kel tuli „paradiisis" kaheksa kuud tööd otsida. Kui ta lõpuks leidis haiglas sanitarikoha, pidi ta veel kolm kuud tasuta tööd tegema 12 tundi päevas, et tasa teenida sanitari vormiriietust.

Ka esimeses Eesti Wabariigis jagunes riik kaheks - esimeseks ja teiseks Eestiks.

Kesknädala lugejanna Harjumaalt

(nimi toimetusel teada)

Jaga |