Peaministri kriminaalõiguslik diagnoos

ANDO LEPS,      20. juuni 2001


Iga Eesti elanik on kohustatud rangelt järgima meie seadusi, austama ühiselu reegleid. Enamik inimesi suhtub oma kohustustesse ausalt, täidab neid vabatahtlikult, ilma et oleks vaja sundi kasutada.

Ikka leidub inimesi kes ei hooli ühiskonna huvidest, käituvad silmatorkavalt ebaväärikalt, ignoreerivad ühiskondlikku korda, ei taha alluda kehtivatele käitumisnormidele ja rikuvad seadust.

Kas peaministrit tuleks karistada?

Peaminister Mart Laari ja tema kaaskonda kuulunud Eerik-Niiles Kross, Jaan Tross ning Robert Lepikson ja arvatavasti veel mõned on need, kes Riigikogu opositsiooniliidri Edgar Savisaare pilti kasutasid laskeharjutusel märklauana. Nad tulistasid elava inimese pildi pihta pumppüssist.
Küsimus on selles, kas need "härrasmehed" peavad selle teo eest kandma ka kriminaalvastutust? Vastus kõlab üheselt - jah peavad. Selleks kuriteokoosseisuks, mille järgi nad peavad kandma kriminaalvastutust on kriminaalkoodeksi § 195 lg 2 (kuritahtlik huligaansus), kus selle teo all mõistetakse käitumist, mis rikub ühiskondlikku korda ja väljendab lugupidamatust ühiskonna vastu.

Kuriteo objekt

Kuna inimesed elavad ühiskonnas ja Aristotelese tabava märkuse kohaselt on inimene "ühiskondlik loom", siis selle kuriteo objektiks, s. t. millise ühiskondliku suhte vastu kuritegu toime pannakse, on ühiskondlik kord.
Ühiskondliku korra all mõeldakse ühiselu reeglitega kinnistatud inimestevahelisi suhteid, mis tagavad ühiskondliku rahu, normaalsed tingimused tööks ja puhkuseks ning ühiskonnaliikmetele oma õiguste teostamise. Huligaansuse põhitunnuseks on lugupidamatus ühiskonna vastu, mille all mõeldakse ülbet ja hoolimatut suhtumist ühiskondlikesse huvidesse, mis sisuliselt tähendab anarhistlikku suhtumist isikuvabadusse, enda suhtes pisemagi kitsenduse eitamist, indiviidi sügavalt egoistlike huvide ning madalate ajendite vastastamist ühiskondlikele huvidele ehk üldhuvile.

Kuriteo objektiivne külg

Miks on ülalnimetatud härrade käitumine kvalifitseeritav KrK § 195 lg 2 tunnustel, s. t. kuritahtliku huligaansusena? Aga seepärast, et nende tegevus oli oma sisult eriti küüniline või eriti jõhker.
Nimetatud tegu oli eriti küüniline seetõttu, et sellega kaasnes demonstratiivselt põlglik suhtumine üldtunnustatud kõlblusnormidesse - avalik mõnitamine. Antud juhul erilise jõhkrusena tuleb käsitleda irvitamist Savisaare kui isiksuse au ja väärikuse üle, mis väljendus pumppüssist tema pildi pihta tulistamisel.

Kuriteo subjektiivne külg

Subjektiivsest küljest nõuab huligaansus otsest tahtlust, mis tähendab seda, et süüdlane näeb ette tagajärje saabumist ja soovib seda. Otsese tahtluse olemasolu iseloomustab hästi peaminister M. Laari lausung laskeharjutusel: "Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!"

Kuriteo subjekt

Kuriteo subjekt peab olema kriminaalvastutuseks vajaliku vanusepiiri saavutanud süüdiv (KrK § 11) füüsiline isik. KrK § 10 kohaselt kuulub kriminaalvastutusele isik, kes enne kuriteo toime panemist on saanud viisteist aastat vanaks. Seega nimetatud "härrasmehed" on muidugi vanemad ja nad sobivad kuriteo subjektideks.
Nimetatud härrade "vägitükk" on Eesti elanikkonnas tekitanud sügavat nördimust ja hämmeldust ning kuna kuriteo toimepanemiseks kasutati ebatavalist viisi, kus teo motiivid ja eesmärgid olid ebaharilikud ja isegi teatud mõttes arusaamatud, siis tuleb Laari, Krossi, Trossi ja Lepiksoni psüühiline seisund kuriteo sooritamise momendil kindlaks teha kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kaudu.

Vastutust raskendavad asjaolud

Karistuse mõistmisel on vastutust raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine isikute grupi poolt. Samuti tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, kas nimetatud kuritahtlik huligaansus pandi toime joobeseisundis.

Vastutust kergendavad asjaolud
Kuna Robert Lepikson tunnistas oma süü puhtsüdamlikult üles, siis tema sellist teguviisi tuleb käsitleda kui vastutust kergendavat asjaolu.

Lõpetuseks
Põhiseaduse paragrahv 25 järgi on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ei ole vähimatki kahtlust, et Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele on tekitatud moraalset kahju ja sellega on meie õiguskaitsetalitused kohustatud ka arvestama.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)