Doktor Laasik: Eestis on võimalik paremini ravida

Ajakirjandusest on teada, et Eestis on ilma ravikindlustuseta üle 70 000 inimese. Kas see kontingent saab peale esmaabi ja omavalitsuse toetuste veel mingit abi?

Haigekassa andmetel on ravikindlustamata isikuid umbes 100 000, Eurostati andmetel veidi alla 130 000. Registreeritud töötuid on umbes 70 000. Sisuliselt on ravikindlustuseta need, kes pole Tööturuametis registreeritud. Neid võib nimetada ka heitunuteks, sest üldjuhul on nad olnud töötud üle aasta. Seega on paari kuu taguste andmete põhjal ravikindlustuseta umbes 53 000 inimest.  Neil jääb ainus lootus kiirabile ja omavalitsuse toetusele. Perearstidel pole kohustust neid vastu võtta, kuid üldjuhul perearstid neid ukse taha ei jäta. Kohalikel omavalitsustel on eelarved  õhukeseks jäänud - kui varem toetasid nad abivajajaid rohkem, siis nüüd veeretatakse rahanatukest pikalt.

Suurem häda on selles, et inimesed tasulise arstiabi kartuses arsti poole ei pöördugi. Meedias on loodud pilt arstiabi tasulisusest, ja seetõttu inimesed, kel isegi on õigus haigekassa poolt kinni makstavale ehk n-ö tasuta ravile, kardavad arsti poole pöörduda.

Haigekassasüsteemi peetakse rikaste riikide pärusmaaks. Kuidas selle tõhususse suhtuda? Kas on olemas alternatiivseid variante?

Haigekassad ei ole ainuüksi rikaste riikide pärusmaa. On riike, kus arstiabi on täielikult riigi käes. Kuid seal on sageli probleeme kvaliteediga.

Haigekassa on Eestis põhimõtteliselt õigustatud. Meie tervishoiusüsteem on Euroopa Liidus viimastel aastatel olnud kolme kuluefektiivsema hulgas, kaks aastat oli isegi kõige kuluefektiivsem. Rohkem tuleks tegelda raviteenuste kättesaadavusega (arstijärjekordade lühendamine) ja arstiabi kvaliteediga. See ei tähenda, et kvaliteet oleks halb, vaid et seda on võimalik veel paremaks teha.

Rahva seas räägitakse, et mõnede operatsioonide järjekord ulatub kuni poolteise aastani. Kui normaalseks seda pidada?

Viimasel kahel aastal on haigekassasüsteemis järjekordi tõesti pikendatud. Mõne haiguse puhul võivad need ulatuda aastateni. Eks see ole konkreetsete patsientide jaoks suur mure. Samas on veel suurem probleem hoopis polikliinikute eriarstide juurde pääsemise järjekorrad. Väga oluline oleks saada eriarstiga esmakontakti võimalikult kiiresti. Inimesed saavad sageli juba esmakontaktil eriarstiga oma tervisehädadele lahenduse ja see hoiab ära hilisemad tüsistused. Seega peaks eelkõige just ambulatoorsele sektorile raha juurde andma. Enam-vähem normaalne järjekord polkliinikus oleks paar nädalat ja operatsioonilepääsuks alla nelja kuu.

Kas meditsiinitöötajate praegune tasustamine on pidurdanud huvi välismaale tööle mineku vastu?

Üldiselt ei ole Eestis arstide palk väike. Mingil määral aastatel 2005-2008 tõstetud arstide ja õdede palk on vähendanud soovi minna töötama välismaale. Kuid just noored on väljendanud äraminekupõhjustena ebakindlust arstikohtade tuleviku suhtes, eriti nn maakonnahaiglates; samuti mõjub meedia negatiivne suhtumine arstidesse.

Kui paljudes riikides on noortel tohtritel residentuur ja edasine töökoht sageli aasta või kaks juba ette teada, siis Eestis on kahjuks viimastel aastatel arste koondatud, nende koormusi vähendatud. See tekitab ebakindlust. Näide riikide erinevast suhtumisest: vaatamata majanduskriisile tõsteti Soomes eelmisel aastal meditsiinitöötajate palka.

Hiljuti käis Tööandjate Keskliit välja, et pensionile peaks lähitulevikus saama 67-aastaselt. Kuidas suhtuda?

Pensionile mineku vanus peab olema seotud keskmise eluea tõusuga. Kui see tõuseb, võib tõsta nende aastate võrra ka pensioniiga. See on loogiline. Alles äsja tõstis Reformierakonna valitsus pensioniea 63-lt 65 aastale. Samas umbes kolmandik inimestest, kes jõuab pensioniikka, on juba kas töövõimetuspensionil või ootepensionil. Niisugune olukord on tekkinud sellepärast, et meie rahva tervis on kehv. Inimeste tervis peab märkimisväärselt paranema - alles siis mõelgem pensioniea tõstmisele.

Olite Elvas Reformiga koalitsioonis, nüüd on Kesk opositsioonis. Kas midagi on muutunud?

Muutunud on see, et me ei pea koalitsioonis heaks kiitma Reformierakonna otsuseid ja saame pakkuda Elva probleemidele oma lahendusi.

Oled väga hõivatud mees. Kui palju jääb aega pere seltsis veeta?

Õnneks on mul poeg juba oma elu peal, töötab arst-residendina Soomes. Temal läheb hästi. Tütar õpib Tartu Kunstikoolis, on iseseisev ja ka temal läheb hästi. Mul on rohkem aega nii töö kui ka hobide jaoks.

Kas sporti veel teed?

Teen seda, mida võimaldab vanus ja tervis. Põhiliselt sõidan rattaga, käin ujumas ja jõusaalis.

Küsitles  TOOMAS PAUR

Jaga |