Nädal Euroopa Parlamendis (24.–27. septembrini)

SIIRI OVIIR,      03. oktoober 2007


Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourg'is arutatu hulgas olid rongireisijate õiguste suurendamine, taastuvenergia õigusraamistik, digitaalraamatukogu loomise vajalikkus, Europarlamendi valimistel osalemise hõlbustamine, mänguasjade ohutus, sisserände seadustamine, naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Rõhutati Euroopa Liidu ühtse energiaalase välispoliitika vajadust. Selgusid Andrei Sahharovi auhinna väljaandmise finalistid.

Rongireisijate õigused suurenevad

Euroopa Parlament võttis vastu kolmanda raudteepaketi, milles Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu delegatsioon jõudsid kokkuleppele alles lepitusmenetluse käigus. Paketi eesmärk on tagada reisijatele hüvitised rongide hilinemisel, suurendada konkurentsi Euroopa reisijateveoturul ning tagada siinsetel raudteedel suurem ohutus. Kokkulepe saavutati pärast seda, kui nõukogu oli soostunud parlamendi nõudmisega vaadata iga viie aasta tagant läbi erand, mis puudutab reisijate õigusi siseriiklikus rongiliikluses.

Kokkuleppe järgi tagatakse, kui määrus 2009. aasta lõpul jõustub, sellega kõikide (nii rahvusvaheliste kui ka siseriiklike) rongireisijate põhiõigused. Siia kuuluvad näiteks ettevõtjate vastutus reisijate ja nende pagasi eest ning liikumispuudega isikute võimalus kasutada rongi. Tulevikus peab kõikides rongides olema eraldi koht lapsevankritele ja ratastoolidele.

Rahvusvahelised rongireisijad hakkavad rongi hilinemisel saama hüvitist 25% piletihinnast, kui rong hilineb üle 60 minuti, ja 50% piletihinnast, kui rong hilineb üle 120 minuti. Seda siiski ainult juhul, kui raudtee-ettevõte kannab vastutust hilinemise pärast. Hiljem hakkavad sellised hüvitusreeglid kehtima kõikide (sh siseriiklike) pikamaa-raudteeveoteenuste puhul.

Kokkuleppe kohaselt avatakse rahvusvaheline reisijateveoturg 2010. aasta alguseks. Euroopa Komisjon peab 2012. aasta lõpuks esitama aruande, mis keskendub võimalusele avada ka siseriiklik rongireisijatele pakutavate veoteenuste turg.

Taastuvenergia õigusraamistik valmimas

Parlamendiliikmed soovivad, et Euroopa Komisjon esitaks hiljemalt 2007. aasta lõpuks ettepanekud taastuvenergia õigusraamistiku kohta.

Tänavu märtsis seati Euroopa Ülemkogul EL-i siduvaks üldeesmärgiks 2020. aastaks toota taastuvatest energiaallikatest 20% kogu ELis tarbitavast energiast. Taastuvenergia ja energiatõhusus on parimad vahendid nii tarbijate kui ka tööstuse kaitsmiseks suureneva energiaimpordi ja kütusehindade tõusu kaksikmõjude ees.

Raportis rõhutatakse taastuvenergia alaste tegevuskavade loomise ja rakendamise tähtsust. Nõutakse, et tagataks kõigi liikmesriikide aktiivne panus. Igal liikmesriigil peaks olema vabadus valida kõige kohasemad taastuvad energiaallikad, arvestades teatud energiaallikate arendamise võimaluste erinevusi ning asjaolu, et paljud liikmesriigid alles hakkavad investeerima taastuvenergiasse, samuti seda, et energia siseturg ei ole veel välja arendatud.

Biokütused ja transport

Raportis toetatakse biokütuste kasutamise edendamist ning tervitatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut edendada biokütuste ja muude taastuvenergialiikide kasutamist veonduses.

Parlamendiliikmed julgustasid liikmesriike kaaluma biokütuste suhtes maksusoodustuste andmist, et suunata tarbijat valima fossiilkütuste asemel biokütuseid. Seda tingimusel, et järgitaks järgmisi nõudeid: biokütused tekitavad kogu oma elutsükli kestel märksa vähem kasvuhoonegaase kui asendatavad tavakütused, biokütused ei põhjusta otseselt ega kaudselt bioloogilise mitmekesisuse ja veevarude vähenemist, süsinikuvarude vähenemist maakasutuse muutumise tõttu või sotsiaalseid probleeme, nt toiduainehindade tõusu või inimeste ümberasustamist.

Parlamendiliikmed rõhutasid, et vesiniku- ja elektriautod mängivad tulevikus olulist rolli, ning avaldasid soovi, et liikmesriigid rahaliste stiimulite abil toetaksid väheste süsinikdioksiidiheitmetega autode soetamist.

Selgusid Andrei Sahharovi auhinna finalistid

Euroopa Parlament annab Andrei Sahharovi auhinda välja 1988. aastast. Sahharovi auhind on mõeldud isikutele või rühmadele, kes on ennastsalgavalt kaitsnud inimõigusi või demokraatiat. Auhind antakse laureaadile pidulikult üle 11. detsembril Strasbourg'is, päev pärast ÜRO inimõiguste deklaratsiooni 59. aastapäeva.

2007. aasta Sahharovi auhinna finalistid on Sudaani inimõiguste küsimustega tegelev advokaat Salih Mahmoud Osman, Vene ajakirjanik Anna Politkovskaja (postuumselt) ning Hiina inimõiguste aktivistid Zeng Jinyan ja Hu Jia.

Mänguasjadel olgu tõhusam ohutusmärgistus

Augustis ja septembris korjati Euroopa turult tagasi miljonid ohtlikud ja tervistkahjustavad mänguasjad. Ilmnes, et need sisaldavad muu hulgas pliid. Parlamendi resolutsioon näitab, et 48% mullu tuvastatud ohtlikest toodetest pärinevad Hiinast, 21% on tehtud Euroopa Liidu 25 liikmesriigis, 17% on tundmatu päritoluga. 24% kõikidest ohtlikuks tunnistatud toodetest olid mõeldud lastele. Vastuvõetud resolutsioonis märgitakse, et turult tagasivõtmised on tingitud osalt vigastustest, osalt aga asjassepuutuvate ettevõtjate poolsest järelevalvest, ent mitte tõhusast turujärelevalvest.

Saadikute arvates tuleks kaaluda EL-i tarbijaohutusmärgise loomise vajadust, tugevdada CE-märgise usaldatavust ning parandada ohtlike toodete teavitussüsteemi RAPEX toimimist tagamaks, et EL-is turustatavad tarbekaubad täielikult vastaksid EL-i standarditele ega ohustaks tarbijate tervist ja turvalisust.
Saadikud soovivad, et Euroopa Nõukogu nõustuks Euroopa Komisjoni ettepanekuga – Euroopa Liitu imporditud kaupadel olgu märgitud nende päritolumaa.

Toetatakse Euroopa innovatsiooni- ja tehnoloogiainstituudi loomist

Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamiseks tuli Euroopa Komisjon 2005. aastal välja ettepanekuga luua Euroopa Tehnoloogiainstituut (ETI ). Nüüd toetasid parlamendiliikmed esimesel lugemisel vastu võetud raportis sellise instituudi loomist, lisades, et selle nimes peaks rõhutatama ka innovatsiooni, sest peaeesmärgiks peaks olema kaasa aidata ühenduse ja liikmesriikide innovatsioonivõime arendamisele. Instituudi üldeelarve on esimese kuue aasta jooksul (2008–2013) 2,367 miljardit eurot, millest tuleks ühenduse eelarvest 308 miljonit eurot.

Parlament fikseeris "strateegilise innovatsioonikava" mõiste. Esimene strateegiline innovatsioonikava tuleb koostada hiljemalt 31. detsembriks 2011; edaspidi iga seitsme aasta järel.

Sisserännet käsitles kaks raportit

Eurostati andmetel on kolmandatest riikidest pärit ja seaduslikult Euroopa Liidu 27 liikmesriigis asuvate inimeste arv ligikaudu 18,5 miljonit. Ebaseaduslikult Euroopa Liidus viibivaid kolmandate riikide kodanikke on erinevatel hinnangutel 4,5–8 miljonit.

Parlament kiitis heaks kaks sisseränderaportit. Neist üks keskendub seaduslikule ja teine ebaseaduslikule sisserändele. Hääletusele eelnenud arutelul toonitati inimväärikuse austamise põhimõtte olulisust. Seadusliku sisserändega peab tingimata kaasnema tõhus integratsioonipoliitika.

Seaduslik ränne

Lilli Gruberi (PSE, Itaalia) raportis märgitakse, et ebaseaduslikku sisserännet saab tõkestada üksnes siis, kui samaaegselt luuakse seadusliku sisserände meetmed ja kanalid. Parlamendiliikmed toonitavad, et liikmesriigid peavad säilitama suveräänse õiguse määratleda töötavate sisserändajate arv, keda nad on valmis oma territooriumil vastu võtma.

Rände juhtimisele tuleb läheneda ülemaailmselt ning lahendada probleemid, mille pärast inimesed tulevad Euroopasse. Saadikud toetavad EL-i tööloa ("sinine kaart") loomist, et lihtsustada "ajude" vaba liikumist Euroopas ja töötajate üleminekut rahvusvaheliste ettevõtete siseselt.

Väga oluline on tagada sisserändajate õigused, nt ülekantavad pensioniõigused. Naistel peab olema abikaasast sõltumatu staatus.

Raportis märgitakse, et uute liikmesriikide töötajate vaba liikumist piiravad sisetõkked tuleb viivitamata kõrvaldada.

Ebaseaduslik ränne

Javier Moreno Sanchezi (PSE, Hispaania) raportis märgitakse, et tuleks võidelda sisserändajate ebaseadusliku töötamise vastu, sest see on Euroopasse tulemise võtmetegur. Tuleks rakendada tööandjatele suunatud karistusi ja suurendada töökoha kontrollimist. Tõdetakse, et ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks peab looma seadusliku sisserände kanalid.
Samuti märgitakse, et ebaseaduslike sisserändajate seadustamine on liikmesriikide otsustada, kuid sageli annab see märku rakendatavate meetmete puudulikkusest.

Europarlament toetas ühtset energiaalast välispoliitikat

Euroopa Parlament võttis seisukoha Euroopa Liidu ühtse energiaalase välispoliitika aluste suhtes. Ühtse poliitika rakendamiseks ja koordineerimiseks soovitati luua kõrge energiaesindaja ametikoht.

Jacek Saryusz-Wolski omaalgatuslikus raportis märgitakse, et solidaarsusel, mitmekesistamisel ja säästvuse edendamisel rajanevat Euroopa ühist energiaalast välispoliitikat on vaja, kuna energiavarustuskindlus on kogu Euroopa Liidu turvalisuse põhielement.

Euroopa ühise energiaalase välispoliitika nurgakiviks peaks olema energiaharta, sest see paneb aluse õiglasele ja võrdsele kohtlemisele, tagab investeeringute turvalisuse ja garanteerib eksproprieerimise ja/või riigistamise korral õiguse kompensatsioonile.

Arvestades EL-i kasvavat sõltuvust piiratud hulgast energiaallikatest, tarnijatest ja veoteedest, on väga oluline energiaallikate mitmekesistamine nii geograafiliselt kui ka säästvate alternatiivide väljatöötamisega.

Välisinvestorid ja tarnijad. Energiaalased suhted Venemaaga

Raportis toetatakse kõiki jõupingutusi, mille eesmärgiks on vähendada liikmesriikide praegust sõltuvust riikidest, kes süstemaatiliselt rikuvad ÜRO harta sätteid ja mõtet.

Oluline on rakendada asjakohaseid meetmeid, et välistada välismaa riiklike äriühingute kontrollimatud investeeringud EL-i energiasektorisse, eelkõige gaasi- ja elektrivarustuse põhivõrkudesse.

Osutatakse, et Venemaa energiaeksport sõltub endiselt peaaegu täielikult EL-i turust ning Euroopa suurtest üksiktarbijatest. Saadikud nõudsid otsustavalt, et EL-i ja Venemaa vaheline energiaalane partnerlus põhinegu ainult mittediskrimineerimise ja õiglase kohtlemise põhimõttel ning võrdsel turulepääsul.

Saadikud on veendunud, et lisaks vajadusele, et Venemaa ratifitseeriks energiaharta, peaks EL uue partnerlus- ja koostöölepingu alaste läbirääkimiste kontekstis välja töötama ametliku raamdokumendi, mis käsitleb energiaalaseid suhteid Venemaaga.

Nord Stream vajab keskkonnaekspertiisi

Saadikud kutsuvad liikmesriike ja Euroopa Komisjoni tagama, et enne uute suuremahuliste infrastruktuuri tehtavate investeeringute otsustamist viidaks läbi ulatuslik keskkonnaekspertiis.

Raportis nõutakse tungivalt, et kaalutaks kavandatava Põhja-Euroopa gaasijuhtme (Nord Stream) ohtlikkust ökosüsteemidele ja inimeste elule. Ohte põhjustavad merre heidetud laskemoon ja relvad, mis paiknevad Läänemere põhja kavandatava torujuhtme asukoha lähistel.

Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et suure keskkonnakatastroofi puhul langeb finantsvastutus gaasijuhtme rajamise osalistele.

Teises liikmesriigis elavate EL-i kodanike Euroopa Parlamendi valimistel osalemise hõlbustamine

Parlament peab vajalikuks lihtsustada korda, mille alusel EL-i kodanikud saavad valida ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel.

Maastrichti lepinguga 1993. a. viidi sisse Euroliidu kodakondsuse mõiste. Selle alusel on mingis liikmesriigis elavatel, kuid selle riigi kodakondsuseta liidukodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Siiski on elukohajärgses riigis hääletamine ja eriti kandideerimine olnud teise liikmesriigi kodanikel seniajani raskendatud.

Topeltkandideerimine võiks olla lubatud

Euroopa Parlamendi valimist käsitlevas 1976. aasta aktis välistati selgesõnaliselt vaid topelthääletamine, kuid ei välistatud topeltkandideerimist. Seetõttu peaks saadikute arvates olema topeltkandideerimise lubamine asjaomase liikmesriigi otsustada.

Kandideerimisõigusest ilmajätmine ei tohiks olla automaatne

Raportis toonitatakse, et kui isikult on päritolu-liikmesriigis kandideerimisõigus ära võetud, ei tohiks see keeld laieneda automaatselt elukoha-liikmesriigile. Saadikud märgivad, et kui Euroopa Liidu kodanikult on kandideerimisõigus ära võetud päritolu-liikmesriigi siseriikliku seaduse alusel, siis võib elukohariik takistada kandideerimisõiguse kasutamist siis, kui elukohariigi siseriikliku seaduse alusel oleks see õigus ära võetud sama väärteo eest ja samal viisil.

Digitaalraamatukogu Euroopa kultuuripärandi edendamiseks

Parlament kiitis heaks omaalgatusliku raporti, milles toetati Euroopa digitaalraamatukogu loomist, et lihtsustada ligipääsu Euroopa kultuuripärandile.

Rõhutati, et digitaalraamatukogul peab olema üks, vahetu ja mitmekeelne juurdepääsupunkt, et tagada Euroopa kultuuripärandi rikkuse ja mitmekesisuse võimalikult ulatuslikum edendamine, säilitamine ja levitamine.

Digitaalraamatukogu mõte on väga asjakohane, kuna paljude kodanike, eelkõige noorte jaoks, on internet saanud üheks peamiseks teadmistele ja tarkusele juurdepääsu vahendiks.

Esialgu peaks Euroopa digitaalraamatukogu keskenduma autoriõiguse piiranguteta tekstidele. Saadikud esitavad kõigile Euroopa raamatukogudele üleskutse anda Euroopa digitaalraamatukogu käsutusse juba digitaalkujul olemas olevaid autoriõiguse piiranguteta teoseid.

Isikute võrdne kohtlemine sõltumata rassilisest või etnilisest päritolust

Vaid mõned liikmesriigid täidavad võrdse rassilise kohtlemise direktiivi kõiki sätteid. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid võtaksid esimesel võimalusel üle kõik EL-i diskrimineerimisvastased õigusaktid ja kasutaksid kõiki ettenähtud vahendeid, sealhulgas positiivseid erimeetmeid tagamaks tegelik võrdõiguslikkus.

Raportis nõutakse tungivalt, et "EL-i institutsioonid käsitleksid etniliste vähemuste, eelkõige naiste olukorda taotlejariikides jätkuvalt kui kriteeriumi, mille alusel hinnata vastava riigi valmisolekut Euroopa Liiduga ühineda".

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus Euroopa Liidus

Parlament võttis vastu raporti, milles analüüsitakse Euroopa Komisjoni iga-aastast aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus. Selles rõhutatakse, et naiste ja meeste palgavahed on säilinud ning et naised on vaesusest rohkem ohustatud. Seega kutsutakse liikmesriike üles võitlema mis tahes soopõhise diskrimineerimise vastu. Piia-Noora Kauppi (EPP-ED, Soome) raportis tehakse soovitusi võrdõiguslikkuse poliitika tõhustamiseks.

Naised, tööturg ja pereelu

Naiste tööhõive määr EL-is on suurenenud – naised on hõivanud alates 2000. aastast loodud kaheksast miljonist töökohast kuus miljonit, kuid enamik naiste uutest töökohtadest on osalise tööajaga. 2006. aastal töötas 32,3% töötavatest naistest EL-is osalise tööajaga, samas kui meeste seas oli see määr kõigest 7,4%. Lisaks on endiselt suured lõhed sugudevahelistes palgaerinevustes (need on EL-is keskmiselt 15% ja mõnedes Euroopa riikides kuni 30%).

Parlamendiliikmed kutsuvad liikmesriike üles esitama erimeetmeid, et võidelda naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vastu, mille on põhjustanud eelkõige rasedus- ja sünnituspuhkusest või ülalpeetavate hoolduspuhkusest tulenevalt katkenud tööhõive, ja vähendama selle negatiivset mõju karjäärile, töötasudele ja pensioniõigustele. Raportis nõutakse tungivalt, et liikmesriigid muudaksid vastastikuseks sünnituspuhkuse ja lapsehoolduspuhkuse toetuste kulud, et naised ei oleks kallim tööjõud kui mehed.

Poliitiline ja sotsiaalne kaasamine

Raportis viidatakse vajadusele võidelda demokraatiadefitsiidi vastu, mis tuleneb naiste vähesest osalemisest poliitiliste otsuste tegemisel.

Liikmesriike kutsutakse üles uurima olukordi, mis ei võimalda naistel osaleda poliitikas ja riiklike haldusorganite juhtkonnas kõigil tasanditel. Tuleb rakendada meetmeid selliste olukordade vastu võitlemiseks.

Seksism haridussüsteemis ja meedias

Vaja on keskenduda sooliste stereotüüpide vastu võitlemisele hariduses juba varasest east. Selleks tuleb kõrvaldada sellised stereotüübid koolide õppekavadest ja õpikutest, pakkuda teadlikkust tõstvat koolitust õpetajatele ja õpilastele, julgustada poisse ja tüdrukuid valima ebatraditsioonilisi haridusteid.

Lisaks soovitavad saadikud üleeuroopaliste meetmete arendamist, et suurendada teadlikku nulltolerantsi seksistlike solvangute puhul ning naisi alavääristaval kujutamisel meedias ja kommertsinfos.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)