Kool sai alguse Sumerist

MEMALKIŠ,      01. september 2004


Ameeriklane Samuel Noah Kramer on kirjutanud raamatu "Ajalugu algab Sumerist". Tõepoolest, juba 3000 aastat enne Kristust oli meil kahekojaline parlament, esimesed vanasõnad ja kõnekäänud, esimene kuldajastu ja esimesed sotsiaalsed reformid. Ja mõistagi kirjaoskus ning kooliõpetus. Meie esimesed eeposed tekkisid 2000 aastat enne Homerose "Iliast" ja "Odüsseiat". Juba 5000 aastat tagasi olid meil, Tigrise ja Eufrati vahel asuvas Sumeri riigis, koolid, mida me kutsusime "tahvlimajadeks". Nimi tulenes sellest, et meie vihikuteks olid endavalmistatud savitahvlid, millele me märkisime kirjapulgaga kiilkirjamärke. Nii on meie kultuur suutnud säilida ka tänaste põlvedeni. On ju igale rahvale ja riigile kool, õpetajad ning õpilased edasimineku ja arengu allikaks.
Tol ajal oli kooliskäimine privileeg ning seda osati hinnata. Kirjutajate ehk koolilõpetajate vanemad olid põhiliselt kõrged riigiametnikud ja templite aukandjad, linnavalitsejad, maksukogujad, ohvitserid, laevakaptenid, mitmesugused ametnikud. Eks vist teilgi hakkab parima hariduse omandamine sama rada pidi minema?

Õpilaste vanemad olid siis heal järjel positsiooniga inimesed. Sumeri kooliõpetajate kaader oli samuti muljetavaldav. Kooli direktorit nimetati "tahvlimaja isaks", tema asetäitja või siis õppealajuhataja kandis tiitlit "suur vend", õpilased aga olid lihtsalt "tahvlimaja pojad". Hierarhia oli paika pandud ning nii moodustuski koolis õpetajate kolleegium. See koosnes "sumeri kooli volinikest" ja "joonistamise volinikkudest". Kolleegiumi kuulusid veel kooliteener ehk "järelvaataja" ja kepiga varustatud volinik. Nimelt oli väga heaks ja laisku õpilasi stimuleerivaks vahendiks tavaline kepp, mis mõnegi õpilase toimekust ja õpihimu tõstis. Muuseas – sõna "karistus" kirjutati savitahvlile kahe kirjamärgiga ja see termin koosnes siis sõnadest "kepp" ja "keha". Teenelisi õpetajaid meil ei olnud. Nagu ka regulaarset palka. Direktor maksis meile vanemate käest saadud annetustest. Nii et palgatõusu asemel tuli meil loota lapsevanemate heldusele ja nendelt väljameelitatud suurematele annetustele. Täpselt nii, nagu teie õpetajad praegu riigi rahakassast ootavad. Ei ole midagi uut siin maailmas. Öeldakse, et kõik uus on hästiunustatud vana!

Meil toimus õppetöö nagu praegugi omaette asuvates klassides ja õpilased istusid kahe- või kolmekaupa madalatel kivipinkidel ja oma koolivihikud tegid nad ise savist. Mis aga puutub õppeplaanidesse, siis egas meiegi õpilasi ei hellitanud. Panime õpetamisel rõhku lugemisele, kirjutamisele ja grammatikale. Hiljem juba üldhariduslikele ainetele. Teie aegadeni on ju selle kinnituseks säilinud koolitahvleid ülesannetega botaanikast, zooloogiast, mineraloogiast, geograafiast ja matemaatikast.
Tänaseni on savitahvlitel säilinud meie kirjandusteos, mida tuntakse nimetuse all "Kooliõpilase päev". See pärineb XXI sajandist enne Kristust ja vaadake nüüd ise, mis on sellest jäänud aktuaalseks XXI sajandil pärast Kristuse sündi.
"Tahvlimaja poeg, kuhu sa läksid varahommikul? – Ma läksin tahvlimajja. – Mida sa tegid tahvlimajas? – Ma lugesin ette oma tahvli, sõin ära oma lõunasöögi, tegin endale uue tahvli, kirjutasin selle üleni täis ja õhtupoolikuks anti mulle kirjalik ülesanne. Kui õppimine tahvlimajas lõppes, läksin ma koju, astusin tuppa, nägin seal isa istumas, lugesin talle oma tahvli ette ja isa jäi rahule …"
Kodu, kool, õppimine, perekond. Kordub kõik, kordub uuesti!

Inimesed on tarkust kogunud aastatuhandeid. Väidetakse, et kordamine on tarkuse ema. Sellest lähtuvalt lubage lõpetuseks teile, õpetajad ning õpilased, 1. septembril edasi anda mõned eluks vajaminevad, 5000 aastat vanad sumerlaste poolt läbiproovitud ja toimivad õpetussõnad.
* Armastage oma emakeelt nagu meie: "Mis kirjutaja ehk õppinu on see, kes ei oska sumeri keelt."
* Armastage oma peret: "Sõprus kestab päeva, sugulus igavesti."
* Elage jõu- ja võimete kohaselt: "Kes ehitab nagu isand, see elab nagu ori; kes ehitab nagu ori, see elab nagu isand."
* Ärge olge põhjusetult enesekindlad. Kui teie räägite olematu karunaha jagamisest, ütlesime meie, sumerlased: "Ta pole veel rebast kinni püüdnud, aga juba teeb talle kaelarihma."
Soovin teile kõigile aastatuhandete tagant tasakaalukust ning arukust. Kestku õpilaste õpihimu, emakeel ja kool ka järgmised 5000 aastat!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)