Laar hävitas Eesti keskklassi 2900-eurose palgalisa eest

Eestile on kahjulikud teiste riikide mõjuagendid, riiklikku julgeolekut ohustavad äriskeemid ja kõik muu, mis võib õõnestada meie iseseisva eksistentsi alustugesid. Selliseid väärnähtusid tuleb hukka mõista ja neis osalevaid isikuid vastutusele võtta. Hea meel on tõdeda, et selles suunas Eestis ka liigutakse.

Kuid nagu elus ikka, jäävad vahele vaid väikesed kalad ja pisikesed skeemid. Nende ümber kisatakse ja nendes osalejaid mõistetakse hukka. Suured skeemid ja tõelised hallid kardinalid suudavad märkamatuks jääda, minema lipsata või koguni oma tegevuse seadusega kooskõlastada - õigemini, seadused oma tegevuse järgi painutada. Olukorda ei muuda isegi see, kui mängus on kogu Eesti keskklassi hävinguohtu seadmine.

Rootsi Laari skeem on üks suuremaid

Üks suuremaid Eesti lähiajaloo majanduspoliitilisi mahamüümise afääre, mille kõrval IRL-i elamislubade vabrik lausa kahvatab, on Eesti majandusruumi Rootsi finantseerijate kontrolli alla mängimine. Skeemi üks võtmetegelasi on tuntud Eesti isamaalisuse eest seisev poliitik, IRL-i esimees, praegune kaitseminister Mart Laar. Tema roll skeemis on sedavõrd suur, et tema „Rootsi Laariks" nimetamine ei oleks üldsegi mitte liialdus.

Kõik algas Eestis tegutsevate välispankade, kellest Swedbank on kahtlemata siinsel turul suurim, huvist kontrollida täieõiguslikuks eurotsooni riigiks pürgiva piirkonna laenukliente. Mäng käis sellele, et kes krabab endale rohkem eluaegseid laenuorje, see võidab.

Selleks et oma panustega mitte liiga üle pingutada, kuid samas ka mitte lasta kasumil teiste pankade taskutesse joosta, vajas Swedbank endale kaitseinglit ja toetajat, kes ütleks, kui kaugele võib riskeerimisega minna. Pank vajas „oma juhtivat poliitikut", kes annaks garantii, et Eestis ootamatult laenuvõtjaid kaitsvaid seadusi vastu ei võetaks ja poliitika inimkeskseks - pangavaenulikuks - ei muutuks.

Lahenduseks oli Mart Laari valimine Swedbanki nõukogu liikmeks 25. aprillil 2006. aastal. Arusaadavalt ei otsinud pank selle valikuga endale pangandusalaseid teadmisi, sest vastasel juhul oleks elupõlise ajaloolase asemel tehtud panus mõnele majandusharidusega ja tugeva panganduskogemusega inimesele, kelle TOP kümnesse, viiekümnesse ja ka sajasse Mart Laar Eestis kahjuks ei kuulu. Pank tahtis ikkagi poliitilist käepikendust, kes suudaks anda garantiisid ja sillutaks teed rahulikuks edasiseks tegevuseks Eesti inimeste laenuorjastamisel.

Pangad tahtsid teada, kui suureks mull puhuda

Mart Laari saamine Swedbanki nõukogu liikmeks sattus just ajale, kui Eesti laenuturg oli jõudmas kriitilise mullistumise faasi. Perioodil 2001-2005 oli Eestisse laenatud raha kogus kasvanud 2,6 miljardilt eurolt rohkem kui 8 miljardile eurole. Koondlaenujäägi hüpe oli nelja aasta jooksul pea neljakordne ja arusaadavalt tegi see panku närviliseks ning pani otsima julgestust ja garantiisid edasiseks tegevuseks. Tuli maandada poliitiline risk tagamaks, et Eestisse paigutatud raha ikka tagasi tuleks ja mingi ootamatu poliitilise suunamuutuse tõttu kaduma ei läheks. Lisaks tuli leida vastus küsimusele, et kui palju siia laenuaplasse endisesse sotsialismimaasse veel julgeks vahendeid paigutada.

Garantii ja julgestuse andjaks välja valitud Laar oli ilmselt meelestatud optimistlikult ja julges lubada pankadele segamatut edasist tegutsemist. 2008. aastal oli pankade julge käitumise tulemusena Eestisse laenudena välja antud raha kogumaht jõudsalt lähenemas 17 miljardi euroni - ehk siis 2005. aasta lõpu seisuga rohkem kui kahekordistunud. Laenumull selle tulemusena küll lõhkes, kinnisvaraturg kukkus kokku ja majandus paisati sügavasse madalseisu, kuid nagu oligi oodata, riik ei võtnud pankade majandusliku röövretke vastu midagi ette. Puutumatus oli tagatud ja see töötas.

Ilmselt tundis Swedbankile riiklikku puutumatust lubanud Laar ennast väga enesekindlalt just ajaloolise kogemuse tõttu. Ta suutis omal ajal hävitada Eestis põllumajanduse. Ju see asjaolu süstis temasse veendumust, et ta suudab hävitada ka Eesti keskklassi. Ta suutis luua vaesunud maaelanikkonna, ju arvas suutvat luua ka eluaegsete pangavõlglaste klassi. Mida muud sai silmas pidada Laari Swedbanki nõukokku soovitanud Swedbanki soovituskomitee esimees Allan Karlsson Laari Baltimaade tingimustes erakordset äritegemise kogemust kiites. Poliitikavälises tegevuses on Mart Laar ju ikkagi ajaloolane.

Aitas raha maksuvabalt riigist välja viia

Mart Laari halli kardinali roll ja käitumismustri sarnasus tema varasema tegevusega avaldub ka maksupoliitika teemadel. Eesti maksupoliitika Laari poolt veetav parempoolne orientatsioon on võimaldanud pankadel kasumeid kenasti riigist välja viia ilma Eestis makse tasumata. Eesti maksusüsteem on kaotanud palju, maksud on saanud Rootsi ja teised välisriigid. Täpselt sama käitumisnorm, mis kitsa rikaste kildkonna ja suure hulga vaeste tekitamine ühetaolise tulumaksu abil. Laari käekiri ei muutu, pank võis sellega arvestada ja nõukoguliikme valik õigustas ennast. Ehk, teisiti öeldes, Laar aitas pankadel lisaks raha kokkukogumisele selle ka riigist maksuvabalt välja viia.

Majandust mõistvate institutsioonidena said pangad aru sellest, et Eesti majanduse savijalgadel seisev konkurentsivõime eeldaks tegelikult rahvusliku valuuta devalveerimist - ja seda kardeti. Isegi kui väljaantud raha laenulepingud on kõik eurodes, oleks Eesti krooni devalveerimine kohalike maksevõimet vähendanud ja seega pankade hapude laenude hulka hüppeliselt kasvatanud. Seega oli ka kiire üleminek eurole üheks asjaks, mida Laari abil loodeti ja millega devalveerimisriski maha taheti võtta.

Parempoolne valitsus rapsis, mis ta suutis, ja Eesti rahvas euro ka sai. Pankade ja Laari jaoks pole midagi lahti, et euro tõi hinnatõusu, hulga globaalseid majandusriske ja kohustuse kinni maksta Lõuna-Euroopa riikide priiskavat elamist. Pankadel üks mure vähem ja eluaegseid laenuorje kergem hallata.

Massiline võlaorjus 2900-eurose palga eest

Roheline tuli Eesti rahva massilisse võlaorjusesse lükkamiseks, laenubuumi käivitamiseks, iseseisvusaastatega tekkinud majanduskoore riisumiseks ja seeläbi keskklassi hävitamiseks anti Laari poolt siis 325 000 Rootsi kroonise, ehk tolleaegse kursiga 546 000 Eesti kroonise, Swedbanki nõukogu liikme aastapalga eest. See teeb ühes kuus palgalisaks 45 500 krooni ehk pisut üle 2900 euro.

Riigikogus töötamise ajal rahanduskomisjoni liikmena arvel olnud Mart Laarile on selles suurusjärgus palgalisa muidugi oluline, sest viimastel aastatel tavatses ta rahanduskomisjonis istudes ennast aruteludest isoleerida, trükkides arvuti taga sisse ajalooõpikuid. Sellisel viisil ühe tööaja sisse mitut tulutoovat tegevust mahutav inimene hindab iga palgaks saadud eurot, kuid Eesti kui terviku keskklassi mahamüümise mõistes on saadud summa ikka rohkem kui häbiväärselt väike.

Laari tegevuse õigustamiseks võidakse muidugi üritada öelda, et ta tegutses vaid ühe panga suunajana ja järelikult saab tema hingele kirjutada vaid teatud osa Eesti keskklassi kaotamisest. Tegelikult on asi ikkagi nii, et Laari abil suunatud Swedbank on Eestis turuliider. Kui turuliidril on olemas poliitiline garantii makromajanduskeskkonna säilumise osas, siis on see garantii olemas ka kõigil teistel turuosalistel. Seda, mida võtab ette turuliider, on tavaliselt turvaline järgida ka kõigil teistel. Sellisel viisil suunas Laar ikkagi kogu Eesti keskklassi võlasõltlastest majanduslikuks riskigrupiks muutumist.

See, et Mart Laar peale umbkaudu aastast perioodi nõukoguliikme kohast loobus, ei tähenda sugugi seda, et tema poolt antud Eesti inimestelt viimase väljapigistamise kurss panganduses oleks lõppenud. Täna normaalseid kasumeid teenivad pangad kaotavad sularahaautomaate, sulgevad kontoreid, koondavad töötajaid ja meelitavad igat eurot välja, kust vähegi oskavad. Ka täna tuuakse kliendid selgelt pangakasumitele ohvriks - nagu ka Laari käe all üles puhutud laenubuumis.

Oma tegevusest Swedbankis Laar väga rääkida ei soovi. Veelgi enam, ta proovib isegi nõukogu liikmelisuse fakti ajaloost maha siluda - eks ta ajaloolasena tea hästi, kuidas see käib. Näiteks ei ole Swedbanki nõukogu kohast sõnagi juttu ei Kaitseministeeriumi koduleheküljel rippuval CV-l ega ka IRL-i koduleheküljel esimehe tausta tutvustavas materjalis.

Laar tuli, sahmis ja läks. Eesti keskklassist jäid vaid riismed järele. Täpselt nii, nagu läks kunagi meie põllumajandusega, läks seekord keskklassiga. Laar ise aga peab tähtsa näoga ministriametit ja naudib juriidilis-sotsiaalset puutumatust. See ilmselt ei ole see Eesti, mida me tahtsime.

Ajalehest Pealinn 30.01.2012

Jaga |