Parema elu eelarve 2018: Maaelu

„Olukord piimaturul on hakanud paranema ja piima ning sea- ja veiseliha kokkuostuhinnad tõusma,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm 12. septembril. „Samuti on piimalehmade produktiivsus lehma kohta Eestis esimesel poolaastal kõrgem kui kunagi varem. „Uue valitsuskoalitsiooni otsusega hakati sellest aastast põllumeestele taas üleminekutoetusi maksma, ja see on tootjatele andnud kindlustunnet tootmisega jätkamiseks,“ lisas Tamm. „Piima kokkuostuhinna kasv annab lootust, et madalseis on läbi.“

Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 318 eurot tonni kohta, mis on 44% kõrgem kui eelmisel aastal samal perioodil. Veiseliha kokkuostuhind oli 6% ning sealiha kokkuostuhind 15% kõrgem. Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind oli 5% madalam.

Piima toodeti esimesel poolaastal 395 000 tonni, mis on vaid 1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kuue kuuga toodeti lehma kohta 4575 kg piima. Kui piimalehmade arv oli viimastel aastatel langustrendis, siis selle aasta esimesel poolaastal on see tasakaalustunud. Samuti on peatunud sigade arvu vähenemine ning selle aasta teise kvartali lõpus oli sigu 2,4% enam kui aasta tagasi. Selle aasta 30. juuni seisuga oli Statistikaameti andmetel Eestis 257 200 veist (sh 86 400 piimalehma), 287 300 siga, 104 900 lammast ja kitse ning 2 094 800 lindu. Statistikaameti esialgsete andmete põhjal oli 2017. aasta teravilja kasvupinna suuruseks 330 700 ha, mis on 6% väiksem kui eelmisel aastal. „Selle aasta kevade ilm sobis teraviljadele ning põllul kasvas väga hea saak,“ lisas Tamm.

2017. aastal makstakse viit pindalapõhist ja üht loomapõhist otsetoetust. Lisaks makstakse alates sellest aastast üleminekutoetusi ‒ kaht pindalapõhist ja viit loomapõhist. Otsetoetuste eelarve selleks aastaks on kokku 123,7 miljonit eurot, mis on 9,1 miljonit eurot enam kui 2016. aastal. Üleminekutoetuste eelarve on 19,28 miljonit eurot.

Maaelu eesmärgid 2018

• Eesti tootjatele Euroopa Liidu ühisturul võrdsemad konkurentsitingimused. Alates sellest aastast makstakse põllumeestele taas üleminekutoetusi. Üleminekutoetust makstakse maksimaalse lubatud määra ulatuses ka järgnevatel aastatel kuni 2020. aastani. Kokku makstakse üleminekutoetusteks põllumeestele sellel aastal 19,9 miljonit eurot. Erakorralist toetust ehk kriisiabi makstakse sea- ja piimakarjakasvatajatele sel aastal summas 16,2 miljonit eurot (Euroopa Komisjon eraldas erakorraliseks abiks Eestile kokku 8,08 miljonit eurot, riigi poolt lisati täiendavalt 8,08 miljonit eurot).

• Samuti maksti sea- ja piimakarjakasvatajatele sel kevadel välja erakorraline toetus. Seoses kriisiga seakasvatussektoris suurendati aretustoetuseks eraldatud summat. Kokku on aretustoetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, millest hinnanguliselt 2,3 miljonit on kavandatud sigade aretustoetuseks. 

• Arenev maaelu – põllumeeste toetused aitavad kaasa töökohtade säilitamisele ja loomisele maapiirkondades ning samuti mõjuvad need positiivselt maapiirkonna üldisele arengule. 

• Taastatakse ajalooline Tori hobusekasvandus ja seeläbi saab tõuke Eesti hobumajandussektori areng.

•  Uute eksporditurgude otsimine ja kohaliku toidu tutvustamine välisturgudel. Mida suurem on Eesti tootjatele avatud turgude arv, seda paindlikumalt ja kiiremini saavad ettevõtted reageerida nõudluse muutumisele ning seda väiksem on ühe olulise turu äralangemisest ja uuega asendamisest tulenev äririsk.

AIVAR JARNE

Jaga |