Külmale maale

Rein Ilves,      27. november 2002


Keskerakonna valimatajätmine Valgas oli pensionäride jaoks korvamatu kaotus, kuna selle tagajärjel jääb meie elu sotsiaalne pool taas lahendusteta.
Et Valgas linnavõim kurjust soosib, on kohalikele pensionäridele ilmselge. !00%-lise kohaliku katlamaja müügiga lükati sooja hind taevani. Hinna kujundamise aluseks võeti keskmine palk, selle tõusud ja langused , pensionärid aga kuulutati lindpiideks. Kaks kärbest ühe hoobiga - võtame elatusvahendid käest ära, tõstame elektri ja vee hinda ja meie vanakesed kaotavadki mõtte elada. On see äriidee või kuritegu? Aga kust sa ikka neid tulemuspalku muidu võtad!
Pärast paljusid kohtumisi avaliku elu tegelastega puudub ikka veel adekvaatne ja ammendav vastus küsimusele - kas Valga linna keskkatlamaja müümine oli populism või korruptsioon. Ainukesena on asjasse vähekegi valgust püüdnud tuua abilinnapea, kes toonitas, et oli tekkinud surve seiskunud ja oskamatu majandustegevuse jätkamiseks.
Nagu riiki, ei saa ka linna juhtida äriettevõttena. Suur osa linna elutähtsaid alasid peavad kuuluma linnale ja tegema tööd mittetulundusprintsiibil. Kohe kindlasti ei tohi linn enda käest ära anda keskkatlamaja, veevarustust ja kanalisatsiooni. Sooja ja vee peavad linnakodanikud kätte saama võimalikult madalate hindadega.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud maks ei tohi sundida inimesi maksujõuetuse tõttu oma kodust ja eluasemest loobuma (Eesti Vabariigi Põhiseadus §33; Kodu puutumatus).
Kingid linna kütte ja veevarustuse liigkasuvõtjatele, külvad tahtlikult sotsiaalseid pingeid, õõnestad rahva usaldust Eesti riigivõimu ja valimiste tulemuslikkuse suhtes.
Kas Valga linnajuhtide ja volikogu puhul on tegemist kurjuse või rumalusega?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)