Kes kardab majanduskasvu?

Juuli alguses möödub 20 aastat Kagu-Aasias (Tai, Malaisia) alguse saanud majanduskriisist, mille mõju levis Venemaa börsile, devalveeris rubla ja tõi 1998. aasta alguses Tallinna börsi TALSE  languse ja kohalike pankade pankrotistumised. Samuti möödub 10 aastat USA-s alguse saanud sub-prime laenude kriisist, kus kaheldava väärtusega laenudest olid tehtud võlakirjad, mida müüdi pankadele.

Nende kahjude katmiseks tuli riikidel sekkuda sadade miljardite tasumisega. Eestis tõi see järgmisel aastal masu: kiirkorras maksutõusud, kulutuste kärpimine, töökohtade vähenemine, välismaale tööle minemine.

Kriis või majanduskasv?

Lähinädalatel saame teada II kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja võib korduda maikuu olukord meedias, kus teade 4,4% kasvust tõi kaasa hoiatusi majanduse ülekuumenemisest. 31. mail 2017 avaldas ajaleht „Postimees” reporter Lennart Ruuda artikli „Eesti Pank: valitsus võib riigi majanduskriisi viia”. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja hindas suured riiklikud investeeringud majanduse tasakaalust välja viivateks. „Peab olema ettevaatlik. Kuna majanduses on vabu ressursse vähe, tähendaks täiendav stimuleerimine hinnatõusu, mis raskendaks ettevõtetel investeeringute tegemist.”

Eesti Panga trükises „Rahapoliitika ja Majandus” 2/2017 saab leheküljel 5 lugeda: „Majanduskriisi puhkedes võib laenamine olla Eesti jaoks keeruline või väga kallis ja reservide puudumise korral on võimalused majanduse stabiliseerimiseks ahtad.” Sõna „kriis” kasutatakse trükises 10 korda. Leheküljel 31 leidub ennustus: „Prognoosi järgi kasvab majandus 2017. aastal 3,5%. /.../SKP lõhe muutub positiivseks juba 2017. aastal ja majanduses pole enam vabu ressursse, mille arvelt veelgi kiiremini kasvada. Seetõttu aeglustub majanduskasv 2018. aastal 3,3%-le ja 2019. aastal 2,9%-le.” Järelikult ei ohusta Eestit majanduskasv, mis lubas Eesti viie jõukaima hulka viimist 2022. aastaks. Opositsioonis on endine võimuerakond, mille ajal majanduskasv oli palju aastaid kordi väiksem.

Keskpanga valeprognoos

Majandusbuumi tippaegadel Eesti Pank ei hoiatanud majanduskasvu eest. Rahapoliitiline ülevaade septembrist 2007 lubab praeguseks kättesaamatut kasvu. „Eesti Pank prognoosib 2007. aasta majanduskasvuks 7,3%, 2008. aastaks 4,3% ning 2009. aastaks 5,7%. SKP reaalkasv alaneb 2008. aastal eelkõige kinnisvara väheneva investeerimisaktiivsuse tõttu. Samas peakski just selle sektori kasv kõige enam vaibuma, mistõttu ei ole väiksemal investeerimisaktiivsusel pikaajalist mõju Eesti majanduskasvule. Prognoosi järgi hakkab majanduskasv hoogustuma 2008. aasta teisel poolel.” (lk 4) Dokument ei sisalda sõna „majanduskriis“. Vaid pankadega seoses mainitakse 4 korda likviidsuskriisi: „2007. aasta esimese poole majanduskasv ei ole ootustele täiel määral vastanud ning peale selle on juulist alates täiendavaks riskiteguriks kujunenud Ameerika Ühendriikide kinnisvaraturult alguse saanud likviidsuskriis.”

Eesti Pank ei prognoosinud 2007. aastal kriisi tulekut ega kartnud majanduskasvu, kuid praegused kordi väiksemad näitajad tõlgendatakse meedias ohtlikuks.

VIRGO  KRUVE

Graafik: Eesti SKP oli kogu 2007. aasta suurem kui I kvartali 4,4% ja siis Eesti Pank majanduskriisi eest ei hoiatanud. Andmed Statistikaameti tabelist RAA0012, graafik Virgo Kruve.

Jaga |