Külaelu edendaja Nelli Uustalu: „Keskerakonna maksupoliitikas on talupojatarkust.“

Hakkajale naisele läheb igati korda ka Eesti poliitikaelus toimuv. Küllap see oligi põhjuseks, et hiljuti valiti ta Keskerakonna 28-liikmelise Puhja osakonna esimeheks.

Soova talus jookseb esimesena vastu koer. Väikeses aias jalutab kukk koos kanadega. Taamal paistab vaade 19 kilomeetri pikkusele Kavilda ürgorule. Seni kuni perenaine Nelli kohvi keedab ajame juttu peremehe Vladimiriga, kes lähedastele ja sõpradele on Volli.

Selgub, et Vladimir on kunagi töötanud Tartu teeninduskombinaadis „Edu“ kommertsdirektorina ning hiljem olnud juhtivas ametis ka Kurtide Ühingus. Vladimir näitab tooli, mille ta kadakatest ise meisterdas. Siis aga heliseb telefon. „Sõbrad kutsusid Peipsi järvele kalastama. Emajõgi jääb meie kodust vähem kui kümne kilomeetri kaugusele. Seal aga käib rohkesti Läti kalastajaid, ja paistab, et püüavad kõik kala ära. Olen kuulnud, et lätlased püüavad kala koguni Tartu linnas,“ räägib Vladimir. Tema sõnul võib õnnelik olla ka siis, kui saab kätte palju väikesi kalu. „Viidikatest saab näiteks sprotte teha – tulevad sama head kui kiludest valmistatud,“ teab ta.

Kujundlikus mõttes võib kalapüügil ja poliitikal mõnegi sarnasuse leida. Poliitikasse pürgijatel on näiteks sihiks saada endale mandaat Riigikogus või kohalikus volikogus.

„Jah, nii see on. Oluline on aga, kuidas seda teha, kas omakasupüüdlikult või ka paljude-paljude inimeste peale mõeldes. Poliitikategijaid, kes sind nagu enne ei tunnegi, kuid aktiviseeruvad enne valimisi, ei tohiks tõsiselt võtta,“ arvas Nelli Uustalu. „Püüan igati kaasa aidata, et haldusreformi tulemusena loodava Elva suurvalla volikogusse valitaks ausad ja tublid inimesed. Ise ma kandideerida ei kavatse.”

Suurema omavalitsuse elujõust

Küsimuse puhul suuremate omavalitsuste mõttekusest jääb Nelli Uustalu veidi mõtlema ja ütleb siis: „Tegelikult on see päris hea idee. Nii tekivad ehk paremad võimalused paikkonna murede lahendamiseks. Näiteks Puhjast võiks buss Elvasse sagedamini sõita. Praegu saab Elvasse hommikul, tagasi aga alles õhtupoolikul. Ehk saab tugevam omavalitsus kaasa aidata ka jõudsama ettevõtluskeskkonna kujunemisele ja töökohtade loomisele maapiirkondades. Meie kodukandi suurim ettevõtte on olnud Sangla turbatööstus, mis aga vägagi keerulisi aegu ja tööseisakuidki üle elanud. See on mõjunud paljude kohalike inimeste ja nende perede majanduslikule olukorrale.“

Arvamused mitmest poliitikategijast

Nelli sõnul hakkas ta poliitikast huvituma ennekõike läbi majandusprisma. „Töötasin teeninduskombinaadis „Edu“, mis oli tollastes oludes isemajandav ettevõtte. Hästi on meeles ka IME idee väljakuulutamine. Sellest ajast pean senini lugu Edgar Savisaarest.“

Tänast Keskerakonna esimeest ja peaministrit Jüri Ratast nimetab proua Uustalu väga sümpaatseks, korrektseks ja õiglaseks poliitikuks. „Eesmärke pole tal aga kerge saavutada ja pidevalt tuleb lahendada keerulisi olukordi. Energiat ja jõudu talle selle tööga toime tulemiseks!“

Palun Nelli Uustalul nimetada ka oma lemmikuid Tartumaa poliitikategijate hulgast. „Igati tragi ja arukas naine on Gleeri Paur. Olin temast kuulnud. Rõngus toimunud erakonna piirkonnakonverentsil küsisin Meeksi naistelt, et kas proua Paur ka juba kohal. Gleeri istus aga tagareas. Ajasime veidi asjalikku juttu. Gleeri Paur võttis ka sõna ja tema jutus oli tugev tõetera sees. Tõsine tegija on poliitikahuviline Elva haiglajuht Peeter Laasik.“

Maksuküsimusega maksab tegelda

Nelli Uustalu on Puhja Maanaiste Seltsi esinaine. „Seltsis räägime sageli poliitikateemadel. Üks igapäevaeluga tugevamini seotud valdkondi on maksud. Pean talupojatarkuseks Keskerakonna ideed suurendada tulumaksuvaba miinimumi. Isiklikult pensionärina ma sellest ei võida. Kui aga paljudel töötavatel inimestel rohkem raha kätte jääb, saavad nad rohkem panustada oma peredesse ja kodudesse, hobidesse, elada tervislikult ja väärikalt,“ räägib paikkonna elu edendaja. ”Kui olmemuresid vähem, tekib usutavasti noortel ka suurem huvi poliitika vastu. Noori on poliitikasse igati vaja, ka Keskerakonna ridadesse,“ arutleb ta.

Lastega pered on pidevalt Puhja Maanaiste Seltsi huviorbiidis. „Oleme aastaid väikelastele „pätusid“ kudunud ja laste jaoks muidki käsitöötooteid valmistanud. Puhja kirikusse tegime aga patju, et inimestel parem istuda oleks.“

Nelli jutustab ka kohalikus päevakeskuses koos käiva Puhja Maanaiste Seltsi korraldatud reisidest, koolitustest, rahvusvahelise maanaisteliikumise juhtide vastuvõtmisest ja neile Eestimaa tutvustamisest ning mõnest muustki.

Veel on Nelli Uustalu üheks eestvedajaks Konguta vallas tegutsevas Mäeotsa külaseltsis. Ta kiidab tõhusat koostööd Konguta vallavalitsusega ja Konguta rahvamaja juhataja Meelis Külaotsaga.

Naistetalgud

Nelli ja Vladimiri lastest on tütar Kaisa florist ning tõsiseks töötegijaks on ka poeg Eigo. Lapselapsi on kokku neli, suuremad neist juba töötavad.

„Igasse peresse pole aga õnne jätkunud. Mitmed naised elavad maal üksinda või koos lastega. Nii palgatakse külapealt mehi raskemaid majapidamistöid tegema. Korralikum tööjõud on aga tihti kaugemale läinud. Võimalikud appitulijad on oma elu kangema kraamiga rikkunud, mistõttu nende keha- ja vaimujõudki kesiseks jäänud. Ent nutikust mõelda, kuidas raha võimalikult kiiresti ja kerge tööga kätte saada, jätkub neil küll.

Puhja Maanaiste Selts mõtleb, et meiekandi naised ei peaks selliste abimeestega tegemist tegema, ja otsustasime, et kui mõni naine majapidamises abi vajab, võtame naisteseltskonna kokku ja teeme vajalikud tööd ära talgute korras,“ selgitas Nelli Uustalu.

Loo lõpetuseks võiks öelda, et Puhjat on mainitud ka ansambli „Naised köögis“ laulus „Aasta ema“. Selles laulus kutsutakse Puhja elama.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

Jaga |