Kes juhib Eesti meediat enne Läti ekspansiooni?

Kuna meie meediatehnoloogide Läti-käsitlus on justkui kantud murest, et Diena uued omanikud võivat siseneda ka Eesti turule, kaeme perra, kes omab ja juhib Eesti meediat enne Lätist kardetavat ristiretke.

Eesti peavoolu-ajakirjanduse näol on tegu Reformierakonna ja IRL-i vahel jagatud pärusmõisaga, kus teistel parteidel on praegu õigus nii enne kui ka pärast valimisi ainult kolakat saada. Välja arvatud muidugi juhul kui nad pole Reformi või IRL-i teenistuses nagu Rohelised. Näiteks SDE minetas meedia soosingu kohe pärast Ansipi valitsusest väljumist; pärast paariminekut Keskerakonnaga Tallinnas sai SDE-st peavoolumeedia käsitluses ehtne paariapartei. Välja arvatud aga siiski need sotsidest, kes püüavad koalitsiooni Keskerakonnaga lõhkuda ja selleks kangutavad meedia abil Jüri Pihli oma partei seest.

[skeemiallkiri]   EESTI MEEDIA PÄRUSMÕIS: Kogu põld on jagatud ja teistel ei ole sinna asja. See seltskond määrab, kes on riigis võimul. PBK ja Kesknädal hulbivad teises universumis.

Alustame riiklikust Rahvusringhäälingust (ERR)

ERR-i juhib Riigikogu poolt ametisse pandud 10-liikmeline poliitiline organ - nõukogu, milles poole moodustavad Riigikogu fraktsioonide esindajad (Igor Gräzin, Marika Tuus, Peeter Kreitzberg, Maret Merisaar, Villu Reiljan). Nõukogu juhib ETV-ga konkureeriva eratelekanaliga TV3 äriliselt seotud Tele2 tippjuhtkonda kuuluv Andres Jõesaar. Spetsialistidena on kaasatud Ela Tomson ja Hagi Shein, millega on nihestatud ka nõukogu parteiline pariteet - IRL-il ja Sotsiaaldemokraatlikul Parteil on nõukogus kaks liiget, teistel erakondadel üks. Nn spetsialistina on nõukogus ka väidetavalt kriminaalse kuulsusega Gildi-pankur Rain Tamm (tema büroo läbiotsimise kajastamisel ei leidnud meedias vähimatki äramärkimist mehe positsioon ERR-i juhtorganis).

ERR-i juhatuse esimehe Margus Allikmaa on kirjade järgi ametisse pannud ERR-i nõukogu. Reformierakonna kauaaegse tipp-poliitiku isik ei võimalda aga kuidagi kaitsta teesi avalik-õigusliku ringhäälingu juhtimise apoliitilisusest ega mitte ka  poliitilisest tasakaalust. Rääkida saab ainult koalitsioonisisesest tasakaalust. IRL-i volil tasakaalustab 65-tuhandese kuupalgaga Allikmaad juhatuses 55-tuhandeline Tiina Kaalep-Tarmak.

ERR-i ühiskondliku nõukoja koosseisu määrab ERR-i nõukogu. Nõukoda peaks kirjade järgi ERR-i programmi küsimustes ja arengukavade koostamisel tagama ühiskonna huvigruppide ja valdkondade esindatuse. Näiteks vene keelt kõnelevate Eesti elanike või ka kodanike, kui soovite, esindatus on Rahvusringhäälingus tegelikult tagamata. Vene nimega on nõukojas vaid üks liige - Prantsuse Lütseumi vene keele õpetaja Ljudmila Jelanskaja. Sellega on 15-liikmelises kogus kolmandik Eesti rahvast esindatud ühe inimesega. Tõsi, ERR-i 5-liikmelises juhatuses pole ühtki venelast. ERR-i nõukogus on küll Igor Gräzin (Reformierakond), kes on venelane või eestlane siiski täpselt vastavalt vajadusele.

Struktuuris audiitoriga samal pulgal oleva ERR-i eetikanõuniku Tarmu Tammerki on ametisse nimetanud ERR-i juhatus nõukogu nõusolekul. Aru annab Tammerk nõukogule ning ka lahti saab teda lasta ainult nõukogu. Ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks teeb ta aga ka juhatusele, kuigi nende ettepanekute täitmine pole juhatusele kohustuslik. Tegu on seega ebamäärast staatust omava meediaametnikuga, kes justkui peaks korrigeerima juhatuse tegevusi, aga samas määrab juhatus näiteks tema palga suuruse. Ja nii polegi imestada, et Tammerk laveerib oma soovitustega nõukogu ja juhatuse poliitilistest karidest mööda (loe: üritab teha nii, et Reform oleks söönud ja IRL terve).

ERR-i nõukogu esimehega seonduva TV3 kodulehelt ei selgu üldse, kes on telejaama omanikud. Viide TV3 ning tema sõsarate 3+ ja TV6 kuulumisele Modern Times Group'i (MTG) koosseisu eeldab täiendavat otsingut emafirma lehelt. 30 riigi teleturgudel tegutseva börsifirma peakorter asub Stockholmis ning selle suuremateks omanikeks on lisaks Investment AB Kinnevik ning Rootsi pangad ja investeerimisfondid.

TV3 kodulehelt ei leia ka infot, kes on kanali tegevjuht. Kuigi juba mullu septembri lõpust juhib ettevõtet Priit Leito, kes toodi sinna Ekspress Grupi tegevjuhi kohalt. Toimumas on Ekspress Grupi ja TV3 lähenemine, mis ilmselt läheb kaugemale varasematest koostöökatsetest. Mida kinnistas veelgi detsembris juhtkonnavahetus Ekspress Gruppi kuuluvas Delfis - viimase juhiks toodud Sven Nuutmanni varasemateks tööandjateks on olnud Tele2 ja MTG ettevõtted.

Ekspress Grupis on lisaks Eesti Ekspressile ja Delfile ka Maaleht ja Eesti Päevaleht (viimane kahasse Mart Laari kunagise valitsuse ministri Jaan Manitskiga). Mullu septembri lõpu seisuga kuulus Ekspress Grupi aktsiatest Hans Luigele kontrollpakk, kuid omanikuna on kirjas ka ING Luxembourg S.A. kliendid ligi 10 protsendiga ja väikeaktsionärid üle 20 protsendiga. Huvitav, et ka Läti Diena ostu puhul räägiti Luxembourg'i investoritest, keda justkui olevat esindanud Luxembourg Financial Service'i (LFS) kaudu Kalle Norberg. Seesama Norberg kuulub juba 2004. aastast Ekspress Grupi nõukokku. (Vt. lisaks http://www.nasdaqomxbaltic.com/upload/reports/eeg/2009_q3_et_uni.pdf). Ekspress Grupi struktuuripilt lk 14

Kadastiku meediagrupist

Andrus Ansipi parteid ja valitsust eriti soosivasse meediagrupeeringusse, mida juhib Mart Kadastik, kuuluvad Kanal 2, Postimees, Trio raadiogrupp (sh Kuku raadio) ja suuremad maakonnalehed.

AS Eesti Meedia kuulub 100% Norra firmale Schibsted ASA. Nõukogu nelja skandinaavlasest liikme seas on ka Rootsi Schibstedi (Svenska Dagbladet ja Aftenposten) haru juht Raoul Grünthal, kelle vaarisa oli Jaan Poska. Jaan Tõnissoni poeg Heldur müüs oma osaku Postimehes 2007. aastal.

2008. aasta suvel koondati Eesti Meedia osalusega maakonnalehed ühte firmasse AS Ühinenud Ajalehed. Sinna kuuluvad Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane. Ühinenud Ajalehtede osalusest kaks kolmandikku kuulub Eesti Meediale elik Schibstedile ja kolmandik Kadastiku kohalikele meediakiltritele Pressinvestist (Margus Mets, Kaarel Ader, Peep Kala).

Ekspress Grupi ja Eesti Meedia ühisteks lasteks on Õhtuleht, Linnaleht (Tallinnas, Tartus ja Pärnus), Ajakirjade Kirjastus, Express Post (s.o kojukanne). Mis tähendab, et tegelikult valitseb Eesti meediaturgu üks grupeering ja konkurentsist saab rääkida (suurte reservatsioonidega) vaid toimetuste vahel. Mille peale kostavad meediatehnoloogid kooris, et erinevalt kogu muust maailmast (ja eriti Lätist!) pole Eestis meediaomanikel ajakirjanduse sisule seni mingit mõju olnud, ja seepärast pole omanike poolt meedia sisu kallutamist karta ka tulevikus...

Soome Alma Media kontserni Kauppalehti harusse kuulub BNS, mille tegevjuhiks on oma Keskerakonna-foobia poolest kurikuulus Anvar Samost. Bonnieridele kuulub Rootsi majanduslehe Dagens Industri Eesti sõsarväljaanne Äripäev, mille toimetus on eelkirjeldatud meediast ainsana ausalt enne valimisi juhtkirjas kuulutanud, et nemad toetavad IRL-i ja Reformierakonda.

Ülejäänud Eesti ajakirjandusel on kombeks igasugust poliitilist kallakut eitada. Eesti ajakirjanduse paremkreen on nii totaalne, et sellest ei saa ka suur osa ajakirjanikke isegi aru.

Põhjamaades kaitsevad ajakirjanike töö- ja kutsehuve maailma tugevaimad ametiühingud, samade firmade Eesti (ja ka Läti) harudes ametiühingud sisuliselt puuduvad. Kusjuures ka Eesti riigi poolt rahastatavas Rahvusringhäälingus näitas reformierakondlik Margus Allikmaa mullu koha kätte töötajate usaldusisikule, kes on ka Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige. Teiste ajakirjanike huve kaitsma pidav Maris Johannes nimetas aga suureks võiduks koondamise tühistamise asemel iseenda palga viiekordset alandamist ja saate üleviimist vähemkuulatavale lainepikkusele.

Kui ajakirjanikud ei suuda isegi seaduslikule garantiile tuginedes seista iseenda õiguste eest isegi mitte riigiringhäälingus, siis pole loomulikult põhjust arvata, et neil jätkuks selgroogu paremale kallutatud meediaomanike diktaadi tasakaalustamiseks.

INDREK VEISERIK, URMI REINDE

Ülo Vooglaid: „Rahvusringhääling - piinlik hakkab!"

Eesti ajakirjandus on rahvusliku ja riikliku eksistentsiga seotud probleemid kas maha vaikinud või kiiresti kraavi suunanud. Täpsem oleks öelda, et ühtki suurt, kogu rahvast hõlmavat probleemi ei ole (ei-tea-kellele-kuuluvad) Eesti ajalehed, raadio ja televisioon puudutanud. Postimehes pole ammu enam üritatud saada juure pihta. Ajakirjanikud, kes tahtsid ja oleksid suutnud seda teha, on ammu lahti lastud.

„Foorum" on nii nõrgal teoreetilisel ja metodoloogilisel alusel, et vaatajatel hakkab piinlik. „Pealtnägija", „Vabariigi kodanikud", nagu ka „Rahva teenrid" on justkui „teravad", aga kõne alla võetakse neis kõigis kolmandajärgulisi küsimusi.

(Kirjast Eesti Klubile 17. jaanuaril 2010)

Jaga |