31. august 1994: Vene vägi lahkus Eestist

29. august 2007


Eesti sai 31. augustil 1994 lõpuks vabaks võõrvägedest. Presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini poolt alla kirjutatud lepete alusel lahkusid Vene soomukid, sõjalaevad ja sõjaväelased lõplikult Eesti pinnalt.

Neid nn juulileppeid on korduvalt kritiseeritud Vene sõjaväeveteranide siiajätmise pärast, ent mine sa tea – äkki oleksime ilma selle konkreetse leppeta veel praegugi samas olukorras nagu seda on Moldova ja Gruusia. Mingid lepped neilgi nagu oleksid, ent võõrad sõdurisaapad tallavad ikka veel nende kodumaa pinda.

Selle ajaloolise päeva äramärkimiseks avaldame väljavõtteid 1. septembril 1994 ilmunud Eesti ajalehtedest.

Eesti Sõnumid:

Õnnitlused Eesti presidendile

Eesti president Lennart Merile on Vene väe lahkumise puhul saabunud arvukalt õnnitlustelegramme.

USA president William J. Clinton märgib: See sündmus lõpetab Teise maailmasõjaga seotud peatüki Eesti ajaloos, nii nagu Te märkisite juba meie kohtumise ajal juulis, ning juhatab sisse uue regionaalse stabiilsuse ja koostöö ajajärgu, mis aitab kaasa Eesti ja ta naabrite täielikumale integreerumisele maailma rahvaste perre.

Saksamaa välisminister Klaus Kinkel tervitab endise Nõukogude Liidu sõjaväe lahkumist Balti riikidest, pidades seda Euroopa stabiilsuse üheks oluliseks tingimuseks.
Endise Nõukogude Liidu vägede lahkumine Eestist ja Lätist ning ka Saksamaalt lõpetab ühe viimastest peatükkidest Teise maailmasõja ajaloos, toonitas Kinkel oma avalduses.
Dokumendis rõhutatakse, et Vene armee lahkumine Eestist ja Lätist avab võimaluse laialdaseks koostööks Venemaa ning Balti riikide vahel.

Rootsi peaminister Carl Bildt kinnitas oma eilses pöördumises, et saavutatud kokkulepetega pannakse uus alus Põhja-Euroopa julgeolekule ja koostööle. Ma võin kinnitada, et Rootsi toetab edaspidigi Eesti püüdlusi laiendada riigi vabadust koostöös Euroopaga ja kindlustada oma maa majanduslikku heaolu, rõhutab Rootsi peaminister.

Soome presidendi Martti Ahtisaari väitel kindlustab saavutatud lahendus Põhja-Euroopa julgeolekut ja aitab kaasa koostööle Läänemere piirkonnas.
Olen jälginud suure huviga läbirääkimiste kulgu ja imetlenud teie väsimatuid pingutusi eesti rahva huvidega kooskõlas oleva lahenduse saavutamiseks, ütles M. Ahtisaari.

Rahva Hääl:

Jaak Allik, Millal lahkub viimane võitleja?

Eile lõppes Eesti jaoks Teine maailmasõda. Armee, mis koos liitlastega vabastas Euroopa fashismist, kuid surus mandri idaosale peale totalitarismi kommunistliku variandi, on oma piiridesse põhiosas tagasi tõmbunud.


Postimees:

President Lennart Meri Maarjamäel toimunud miitingul:

"Me lisame Euroopale peale muu oma ajalookogemuse: okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. Väikese riigi suhtes teistega on see võrdne poole miljoni soomlase, kaheksa miljoni sakslase, kahekümne viie miljoni ameeriklase eluga."

Eesti Sõnumid:

Raivo Palmaru, Eestis ei ole enam võõrvägesid

Eile pärastlõunal toimus Tallinnas Maarjamäel pidulik miiting, millega tähistati võõrväe lahkumist ja mälestati okupatsiooniaastatel hukkunuid.
Maarjamäele asetati kolm pärga. Eesti Vabariigi poolt asetas pärja oma riigi hukkunud kodanikele president Lennart Meri.
Pärja Eestis langenud välisriikide kodanikele asetas diplomaatilise korpuse vanem, Rootsi suursaadik Lars Grundberg.
Kolmanda pärja asetas Saksamaa Liitvabariigi esindaja Wolfgang von Stetten, kes pidas kokkutulnutele ka kõne.
"31. august on suur ja ajalooline päev, mis ühendab meie rahvaid," ütles Saksa saadik. "See on päev, mil nii Eestis kui ka Saksamaal lõpeb 50 aastat kestnud Vene-Nõukogude okupatsioon."
„Paraku ühendab augustikuu meid ka teisiti. Augustis 1939 kirjutati alla Hitleri-Stalini paktile, mis muutis võimalikuks teie maa okupeerimise ning tõi Eestile sadu tuhandeid ohvreid. Me tunneme oma vastutust selle põrguliku pakti pärast," märkis Wolfgang von Stetten.
Torkas silma, et ehkki Venemaa president Boriss Jeltsin osales eile Berliinis Vene väe lahkumise puhul korraldatud pidulikel üritustel, puudus Tallinnas Maarjamäe mälestusmiitingult Vene Föderatsiooni esindaja.

Ajalehti sirvis Ralf R. Parve


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)