Uudisteklopsijatest ja teistestki

Usun, et paljudes tekitab meelehärmi see, et meie

mõlemad TV-erakanalid

alustavad päevakokkuvõtet ühel ja samal kellaajal. Isegi reklaamipausid tehakse üheaegselt. Seega tuleb alati teha valik: millist kanalit täna kuulata? Ometi tahaks näha mõlemat, sest üldjuhul on uudised oluliselt mittekattuvad. Juba pikemat aega käib konkurentide „armukade“ rivaalitsemine ja televaatajate huvile mõlema kanali vastu lihtsalt vilistatakse.

 Samas on mõlemal erakanalil üpris sageli „perverssed maitsed“. Ei saa ju lugeda peaaegu alati kõigepealt kajastatavat riigi kõige tähtsamateks päevasündmusteks. Need on peaaegu alati arvukad liiklusõnnetused, tulekahjud või eestlaste „rahvusspordiks“ kujunenud „iseenda-grillimised“. Viimasega seoses lausa alati ei unustata „ärilist pakkumist“: suitsuandur puudus või polnud töökorras! Mul on kogemusi nende anduritega: esimene, mis sai ostetud, „karjus“ pidevalt, teine tegi samuti, alles kolmas töötab normaalselt. Samas tuleb raudselt tõdeda, et joomauimas end paberossiga põlema sättinut ei ärata üles isegi kahuripauguga, rääkimata suitsuanduri piiksudest.

 Liiklusavariidest aga teatatakse tavaliselt stiilis: 40-aastane Nikolai sõitis sisse 25-aastasele Natašale. Huvitav, mis tähtsust sel on, millises vanuses „sisse sõideti“?

 Kurb on tõdeda, et enamasti on uudiste peateemadeks esimeses pooles „laipade ülelugemine“ ning teises „tiss ja tuss“ (või ka vastupidi). Mida küll tunnevad televaatajad, kui iseenda eluraskuste kõrvale sulle päevast päeva loetakse lisaks ainult masendavaid teateid?

 On mõistetav, et pikka uudistesaadet on vaja kuidagi täita, seepärast läheb käiku igasugune kaup. Samas on nendes saadetes peaaegu olematu sporti puudutav. Ühes erakanalis veidi on, teises aga mitte piuksugi. Selles osas oleks suureks eeskujuks

Tallinna TV,

kus on rikkalikult ülekandeid spordivõistlustest, mis muidu jääksid nägemata.

 Tallinna TV-st soovitaks veel vaadata

„Vaba mõtte klubi“.

See on midagi erilist, kuigi seda on nimetanud Kuku raadio spordisaate „Mehed ei nuta“ järgi – „Mehed nutavad“.

 Muidugi ei saa mööda minna ka TTV erinevatest uudistesaadetest. Meeldivad need või mitte, kuid edastatavast leiad oma tera ikkagi.

Üks võrdlust sünnitav küsimus

on seoses Tallinna TV saadetega mulle peavalu tekitanud. Pidevalt kuuleme, et Tallinna TV saateid tehakse maksumaksja rahade eest. Nii see muidugi ongi. Kuid võrrelgem: ka Rahvusringhäälingu televisiooni- ja raadiosaateid tehakse maksumaksja rahadega! Mis siin siis vahet on!?

Päris mööda ei tahaks minna ka nn riigikanalitest.

AK

tegijad on tõesti tegijad – siin pea alati osatakse aru saada, mis on tõeline päevasündmus. Soliidne nähtus on ka

„Vabariigi kodanikud“.

Samas võiks tubli mees Aarne Rannamäe lähtuda sellest, et saatesse sobivaid vabariigi kodanikke on tublisti rohkem, kui neid stuudios käib. Pean siin silmas just end poliitikuteks nimetajaid ja seda, et jutupaunikuteks on konveiermeetodil alatasa ühed ja samad tegelased, kelle nägu nähes juba tead ette, mida too lõõritama hakkab. Paljudel neist on üks ja sama üleviskav heliplaat pidevalt kõhus.

 Omaette nähtudeks on

nn avaliku arvamuse kujundajad.

Jällegi ühed ja samad, pikalt ja pidevalt. Nii mõnedki neist „kujundajatest“ on tuttavad juba nõukogude ajast. Siis muudkui pajatati, kui õiglane ja tubli riik on sotsialismimaa. Nüüd kõlavad täpselt samad sõnad uue suure ühismaa kohta. Seda kõike kuulates läheb küll süda pahaks, ja mitte ainult minul.

JÜRI LIIM, „20. Augusti Klubi“ liige

Jaga |