Edgar Savisaare ja Lembit Valti “Globaalprobleemid”: mis on täide läinud, mis mitte?

Lembit Valt oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri juhataja ja Edgar Savisaar sama kateedri õppejõud (1982. aastal). Autorid andsid ülevaate sellest, kuidas modelleeritakse sotsiaalseid nähtusi, ning lisasid, et kuna “esimene ökoloogiline kriis olevat tekkinud juba kiviajal”, siis hiljem, selle kordumisel on inimkond õppinud kasutama “asjakohaseid sotsiaalseid tõkestusi”. Savisaare ja Valti raamatust saame teada, et 1970. aastal kulutati kogu maailmas ühes sekundis sõjaliseks otstarbeks ühtekokku kõigest 6250 dollarit. Praegu on USA ehk maailma konkurentsitult suurima kaitseressursiga riigi sõjalised kulutused kolm korda kõrgemad kui tollal kogu maailmas kulutati.

35 aastat hiljem

Raamat on keskendunud paljudele autoritele, kelle põhimureks pole mitte see, kas kapitalism on jätkusuutlik või asendub õnneliku ühiskonna teooriaga, vaid hoopis asjaolu, kui suured on meie planeedi ressursid. Üks raamatu autorite põhimure on see, et 35 aasta pärast peab planeet kandma ligi seitset miljardit inimest, kes kõik tahavad süüa ja vajavad kehakatet. Majanduslik erinevus industriaalimpeeriumide ja äsja koloniaalikke alt vabanenud arengumaade vahel kasvab perioodiliselt. Selline häirekella löömine ei olnud aga kooskõlas tolle ajastu põhikontseptsiooniga, et jõuame kolme põlvkonna pärast kommunismi, kus elanikkonna korteri-, toidu- ja soojavajadus rahuldatakse absoluutselt. See oli teisiti mõtlevate filosoofide töö.

Olemegi nüüd selles punktis, kus raamatu kirjutamisest on 35 aastat möödas. Sedalaadi teaduslikud tööd on praegu hoopis mõeldavamad, sest siis oli autoritel raskusi välismaalt raamatute kätte saamisega, Lääne raamatukogude külastamine oli aga hoopis piiratud.

Olgugi et “Globaalprobleemid” oli pigem referaat Rooma klubis toimunust, esitasid Eesti inimesed sellele siiski nõudmisi, et see on prohvetlik ja et informeeritud filosoofid teavad, mis hakkab juhtuma. Sellest ka rahva usk Savisaarde, mis kõrgema järgu omandas üleminekuaastate 1990–1991 läbirääkimiste ajal: küll Savisaar teab, mida Moskvas jälle ette võetakse. Samalaadne on Toomas Alatalu praeguste artiklite fenomen. Viimast usaldatakse küll sündmuste selgitajana: meil on vaja inimest, kes asjadest ilma sõnavahu ja kenitlemiseta teab rääkida.

Ennustus uuele maailmakorrale üleminekust

Esimene, mis filosoofiakandidaat Valti ennustustest täide läks, oli lokaalne tuumakatastroof. “Tuumaplahvatus on ainuke mõeldav jõud, mis reaktori kaitserajatised purustab ja tuumakolde sisu laiali paiskab,” kirjutas Valt 1985. aasta mais Eesti Looduses. Meenutagem: niisugune õnnetus juhtus 1986. aasta aprillis, aga üks Eesti filosoof ennustas seda 11 kuud varem?! Ennustus ei läinud täppi isegi mitte osaliselt, vaid sõna-sõnalt. Tagantjärgi on kõik targad, aga katsutagu mõni kuu ette tark olla...

Kõik see lisab väärtust ka sellele raamatule, sest kes ei tahaks olla ühes ruumis inimestega, kelle tulevikkusuunatud mõtet võib usaldada? Mida me siis Savisaare tsiteeritud arvukatelt autoritelt teada saame? Toimub üleminek uuele maailmakorrale, mis rajaneb mikroelektroonikal, sh luuakse ülemaailmne energiasüsteem. Mikroelektroonika jätab maailmas tööta kümned miljonid inimesed, kes leiavad rakendust TV-s, moedisainis, arhitektuuris, käsitöös jne.

See juhtuski Eestis, kuid mitte sellepärast, et mikroelektroonika oleks meilt midagi ära võtnud. Lahkusime N. Liidu tööstuse süsteemist, kadusid liidutehased, poliitilised muutused pühkisid minema internatsionaalse töölisseltskonna. Savisaar peaministrina oli ise nende suurte muutuste juures; jäi aga just nii, nagu ta ennustas: siinmaal ei hakka enam olema, et tuhanded inimesed tulevad sisse ühest vabrikuväravast, vaid mõned inimesed töötavad üksiku idufirma kallal.

Või teisest ennustusest. Kõige optimistlikumate arvestuste kohaselt suudavad alternatiivsed energiaallikad (päike + tuul) aastatuhande lõpuks katta 5–6% Maa tarbimisvajadusest, kirjutasid Savisaar ja Valt. Prognoos oli täpne, aastal 2000 oli taastuvenergia osakaal 5% ja 2015. aastal kuni 35 protsenti.

Või kolmandast ennustusest. Kuni 1970. aastate keskpaigani iseloomustas kapitalistliku tööstuse masinaid gigantomaania. Kasvati laiusesse ja kõrgusesse. Siis aga... “Asjad muutuvad väiksemaks, odavamaks, lihtsamaks, hubasemaks, nende tootmine loodust säästvamaks,” kirjutas Savisaar. Mis need nutitelefonid siis muud on? Või ökoloogiliselt puhas käsitööpiim?

Aurelio Peccei ideed

Autorid tsiteerivad “Globaalprobleemides” Rooma klubi liiget Aurelio Pecceid, kes rõõmustas Ladina-Ameerika marksistlike arengute üle, milles globaalprobleemide lahendust nähti varanduste solidaarses ümberjaotamises. See tähendab, et anname igale inimesele portsu raha, mille kohta arvame, et seda on küllalt tema peamisteks eluvajadusteks.

Savisaar sai peaministriks ajal, mil riigikassa oli tühi, ja Eesti NSV puhul pandi kahtluse alla isegi selle õigus tühjuse ühele osale. Ehk teisisõnu, võtta polnud midagi, millest alustada. Peale olid tulemas vältimatu omandireform ning kütuse- ja teraviljakriis. Valitsus tegi seda, mida valitsused ikka on sel puhul teinud: kehtestati talongisüsteem, et ära hoida spekulantide rikastumine niigi olematute varude vähenemise arvelt. Isamaaliidu surve maaparteidele ja põllumeeste organisatsioonidele oli toona tugev: majandusvabaduse nimel tuleks meie põllumajandusturule lasta väljamaised suurtootjad, ütlesid isamaaliitlased. See surve hävitas üksik-piimatootjad ja traditsioonilise maaelu, tegi pooleterameesteks need tuhanded maainimesed, kes oma 0,15 hektaril aastakümneid olid majandanud ja lehmale kraavipervelt heina niitnud. Savisaare valitsus, alguses innustust saades ilmselt Aurelio Peccei ideedest, pidi jälgima, et riigipirukat liiga laiali ei tassitaks.

Mitte kõik, mida Lembit Valt & Co tulevikus võimalikuks pidasid, ei läinud täide nagu reaktorioht. Igatahes oli see hea võimalus ühele riigimehele, nagu Edgar Savisaar seda vabariigi algusfaasis oli, kujundada välja seda, mida ise on ennustanud.

AARNE RUBEN, kirjanik

[fotoallkiri] Edgar Savisaare ja Lembit Valti nii mõningadki 35 aasta tagused tulevikuennustused on tänaseks täitunud.

Jaga |