Eesti Televisioonist Ateena täistegemisi ja väljaheiteid jälgides

RALF R. PARVE,      01. september 2004


Augustikuu võimaldas mul mõni aeg puhata ning televiisori taga olümpiamängudele kaasa elada. Tahakski nüüd oma ETV olümpiaavastusi ka Kesknädala lugejatega jagada. Selle kanali niru keelekasutus on allpool ära toodud kaldkirjas.

Naiste kuulitõuke võitis väidetavalt end dopinugainetega nuumanud venelanna. Kuid 19. septembril käisid alles kvalifikatsioonivõistlused. ETV reporter elas alale väga kaasa ja soovis, et sportlannad suudaksid tõugata end lõppvõistlusele. Ma pole muidugi mingi spetsialist, ent siiski tundus, et naisatleedid pidid lõppvõistlusele pääsemiseks ikkagi kuuli tõukama, mitte aga ennast. Enda lõppvõistlusele tõukamist nimetatakse hoopiski kolmik- ja kaugushüppeks.
Pidevalt oli ETVst kuulda, et tuleb teha norm täis, kindlalt tuleb norm täis, normi täis veel ei ole, hüppab normi täis, 17 sentimeetriga tehti norm täis. Kuidagi kummaline tunne tekkis. Tean, et täis tehakse hea nimi. Mõistan, kui Ungari kuulitõukaja Fazekas ei suutnud dopinguproovis oma uriini- ja virtsapurki täis teha. Kuid miks peab täis tegema olümpianormi, see jäi kuidagi mõistetamatuks. Mina oleksin püüdnud normi täita, mitte aga täis teha.
Vaimustav oli meeste 10 000 meetri jooks. Etiooplased ees, kaks Keenia sportlast kannul. Olin just köögist kohvi toomas, kui kuulsin telereporteri kiljatust, et mingid tüübid hakkavad ringiga pähe saama. Ehmatasin koletul kombel. Kas tõesti kettaheitjate aps! Olen kuulnud, et kunagi oli üks kettaheitja staadionimurul uitaval sportlasel oma hooletu kettaheitega kolbakapsli minema pühkinud. Rahunesin peatselt. Selgus, et mõnele jooksjale polnud mitte ring pähe tehtud, vaid hoopiski sporditerminoloogia kohaselt ring sisse tehtud.

Arusaamatused staadioniringidega
Kahju hakkas hiinlannadest. Reporter teatas, et neil on veel seitse ringi minna. Kas käimisvõistlus? Ei, 5000 meetri jooks. Esimene mõte – hiinlannad on nii läbi, et ei jaksa joostagi. Jälle valehäire – hiinlannad jooksid 5000 meetrit nii mis säras.
Ringidega oli reporteritel pidevalt arusaamatusi. Meeste 10 000 meetri jooksu ajal võis kuulda, et kellelegi tahetakse ringi peale teha. Pargile või tiigile võib ringi peale teha, staadionil tehakse vastasvõistlejale ikkagi ring sisse!
20. augustil hüüti meeste 20 kilomeetri käimise ajal televaatajatele – vaadake, kuidas jaapanlane higistab! Higised olid nad ju kõik, miks pidime me aga just jaapanlase higistamist imetlema, jäi arusaamatuks.
Samal päeval olid televaatajad suure ime tunnistajaks. Meile teatati, et staadion läheneb võistlejatele. Suur ime jäi kahjuks nägemata. Sportlased petsid meid ja lähenesid hoopiski ise staadionile. Ometigi püüdis staadion meid üllatada. Telereporter teatas, et staadion hakkas kohisema. Mis sa teed, eks pidi staadion ise kohisema, kui staadionipublik nii vaikne oli.
Olin ka uue sportjooksu sünni juures. Tehti selgeks, et ameeriklanna Dewers võistleb nii tõuke- kui siledas sprindis. Jätke siis meelde – sada meetrit joostakse ka silespridis!
Tutvustati sakslanna Dietchi ja nimetati mingeid numbreid. Ja öeldi: "Nii palju on ta sel hooajal välja heitnud." Üldiseks pettumuseks selgus hiljem, et väljaheitevõistlust Ateenas ei toimu, tegemist oli siiski kettaheitega.
Oli ka kurbi hetki, kui teatati, et eurooplased hakkavad maailmakaardilt kaduma, sest 10 000 meetri finaalis on neid vaid kaks.

Sireenid kuulutavad reporterite harimatust
22. augustil sain jälle jupp maad targemaks. Selgus, et kergejõustiklaste Ateena võistluspaik on ajaloojuurtega rajatud staadion. Neid juurikaid tuli reportaazhides esile teisigi. Mingis jooksus oli Somaali juurtega jooksumees. Õnneks tema juurikad stardijoonel staadionitartaani ei juurdunud ja mees sai pärast stardipauku lõikama panna.
Närvid olid niigi pingul, seetõttu oli ehmatavaks teade, et Aleksander Tammertit valmistatakse autasustamistseremooniaks ette. Meenusid teleseriaalid matusekontorite tegemistest, kus kalleid kadunukesi matusetseremooniaks ette valmistati – aeti habet, puuderdati, meigiti, lõigati juukseid ja kohendati lõualuid. Ei – Tammert on ponks mees ja täiesti elus, püüdsin end rahustada.
Seejärel oli karta vaenlase õhurünnakut Ateena olümpiastaadionile. Jällegi reporteri aps, kes ütles, et kõlavad sireenid kuulutavad autasustamist. Senini on neid helisid küll signaalideks kutsutud.
Ja siis kuulutati televaatajatele kettaheitjate autasustamist sisse juhatades: Staadion tõuseb üksmeelselt püsti nagu üks mees ... ja üks naine. Püha taevas, kes küll võinuks arvata, et staadion muutub kahesooliseks ebardiks just Tammerti autasustamise ajal!!!
Ent lõpetagem nüüd see jutt. Näib, et mitmetele meie üleskiidetud reporteritele võiks see kirjapandu olla nii sireeniks kui signaaliks, et korrektsest eesti keelest ja sõnatäpsusest võiks rohkem lugu pidada. Teid ju kuulavad sajad tuhanded rahvuskaaslased!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)