„Homo sapiens on suremas…“

Seepärast tuli P. Leppik tänavu taas (enda sõnul: üha leviva pseudoteaduse kiuste) inimese psüühika ja arengu probleemide juurde (veetilkki uuristab kivisse jälje). Tulemuseks on 14 värsket esseed mõtlemise arendamise ja mõtlemise „surma“ teemal.

Pooled kirjutistest pakuvad järgmisi „järeleaitamistunde“: „Mõtlemine ja inimene“, „Mõtlemine ja lapse areng“, „Mõtlemine ja „mõtlemine““, „Mõtlemine ja lugemine“, „Mõtlemine ja Eesti“, „Mõtlemine ja (naaber)rahvad“, „Mõtlemine ja maailm Eestis“. Ülejäänud koonduvad pealkirja alla „Mõtlemisest nii ja naa…“ – näiteks: „Mõtlemise alus luuakse juba enne (üli)kooli“, „Inimese esimene mõte on alati rumal – mõelgem veel“ jne.

Autorist:

Peep Leppik on sündinud 1941. a Põhja-Tartumaal, lõpetas 1960 Mustvees keskkooli, 1965 TPedI ja 1990 TÜ aspirantuuri. Kaitses 1990 TÜ-s väitekirja õpetamistehnoloogia probleemidest – pedagoogikakandidaat (PhD). Üle 50 aasta olnud pedagoogilisel tööl üldhariduskoolides ja kutsekeskkoolis. Alates 1981 õpetajate uurimiskursusel ja ÜPUI (Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut) liige. Kutseõpetaja-metoodik 1999–2004 ja pedagoog-metoodik alates 2004. Uurinud tehnovahendite kasutamise mõju õpetamisele, signaalsüsteeme, õpilaste üldvõimeid, vasakukäelisust, õpetajate didaktilisi hoiakuid, sotsiaalseid probleeme koolis. Olnud külalislektor kõrgkoolides, alates 2007 TTÜ-s inseneripedagoogika magistrantide, tehnikaõpetajate ja projektipõhiselt doktoriõppe pedagoogilise psühholoogia külalislektor. Trükis avaldanud 20 didaktilis-psühholoogilise sisuga raamatut

Kn

Toimetajalt: Trükise kaanekujundus on üpris tabav ja rabav. Kes pole üllitist veel soetanud, saab sümboolset "arenguliini" näha Kn numbri veebivariandist, lk. 7.

Jaga |