Nu, Zajats, pogodi!

KESKNÄDALA kommentaar

Õigemini käib vastastikku laksude andmine mitte ministeeriumi, vaid reformierakondlasest kultuuriministri Laine Jänese ja muusikaelu juhtide vahel. Igaüks on oma poole valinud - kaasatud on nii maailmakorüfee Neeme Järvi kui ka kohalikud kuulsused: ERSO direktor Andres Siitan, Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi ametlik esindaja Eestis (tüliga seoses juba endine) Sirje Endre, Aivar Mäe, Paavo Nõgene, Andres Mustonen, Filharmoonia Kammerkoori direktor Anneli Unt ...

Reformierakonna jaoks pudi-padi

Kõik algas Siitani avalikust kirjast ministrile, mis sisaldas ilmselget muret meie esindusorkestri halva tervise pärast ja mille avaldas Postimehe veeb ning mida refereeris Delfi. Kirjas kurtis Siitan, et tal ei õnnestu ministriga kuidagi kokku saada.

„Kultuuriminister Laine Jänesel võib nüüd tekkida soov minust vabaneda, samas loodan, et manipuleerimise ja ähvardamise aeg poliitikas on lõppenud," ütleb ministri sahmerdamist avalikus kirjas karmide sõnadega kritiseerinud ERSO direktor Andres Siitan hiljem.

„Siitani kirjeldatud situatsioonid on liigagi tuttavad, et arvata, et ta need on välja mõelnud. Jänes võib rahulikult valetada viiele inimesele sama raha lubades ja lõpuks nad üksteisega tülli ajada ja ise süütukest, õrna ja head naisministrit mängida," kirjutab end „kõrvalseisjaks" tituleerinud teadlik netikommentaator, millele teine lisab: „See kõik on tühiasi. Mingi ERSO /.../ või muu selline pudi-padi on Reformierakonna jaoks köömes. Oluline on ainult Emor. Kuni Emor töötab ilma „juhtimisvigadeta", on Reformierakond endiselt maailma kõige populaarsem erakond."

Äpardunud kõik Reformi-ministrid

Neeme Järvi tuleb lõpuks kodumaale, et viia meie muusika oma kuulsa nime lainel maailma, pakkuda ehk ka meie interpreetidele praegusest väärikamat elu (et nad ei saaks mitu korda vähem palka kui ametikaaslased arenenud riikides ega kipuks seetõttu piiri taha!), esitab oma tegevusvisioonid ja ettepanekud, mispeale selgub, et minister keerab kokku paraja käki, nii et terve muusikamaailm käärib!

Nu pogodi, Zajats!

Või millal enne on Reformierakond kultuuri juhtimisega hakkama saanud? Endise reformisti Signe Kivi ministriajal haihtus Kultuurkapitalist 8 miljonit, nii et minister kuulis kadunukesest alles aasta hiljem. No tõesti ei pane tähele - see nüüd Reformi jaoks mõni raha...

Margus Allikmaa oli küll tubli organisaator, aga ega miski tema ministriajal väga särav ju ei olnud, kui välja arvata Sakala Keskuse lammutamise algatamine ja hiljem selle Keskerakonna süüks ajamine. Pigem oli Allikmaa puhul tegu pinna ettevalmistamisega järgmiseks oravahüppeks - Rahvusringhäälingu juhiks, mis on õigupoolest suurim korruptsioon riigis: kui maksumaksja meedia teenib vaid võimu huve; kui saatejuhid ja isegi intervjueeritavad on poliitiliselt määratletavad, tagades üldjuhul valitsuserakondade positsioonide kindlustamise. Kuni ülima ilguseni välja - viimati näiteks 12. septembri Aktuaalne Kaamera, kus purjus Isamaaliidu toetajad panid keskerakonnastunud Tõnu Trubetsky kallal toime avaliku vaimse vägivallaakti. Ja seda tunnustab riigi esinduslikem uudistesaade!

Allikmaa kõntsaämber on see igatahes. Kas Ringhäälingunõukogus pole tõesti ühtki inimest, kes toimunu üles võtaks?

Kultuuriminister Jänes toimetas ja toimetas vaikselt, kuni nägime teda trügimas laulupeo dirigendipulti. See jääb laulupidude ajaloos meelde piinliku vahepalana - isegi nõukogude ajal ei kippunud ükski püüdlik poliitkommunist koore juhatama!

Ning lõpuks viimane mitte enam apsakas, vaid lausblamaaž - muusikud võtavad ministriproua kollektiivselt pihtide vahele. Eks näis, kes peale jääb, - võim või õigus. Kesknädal on kindlalt kultuurirahva ja mitte intriigitseva ministri poolt.

[Kesknädala fotomontaaž: „Andres Siitan jänesega"]

Jaga |