Millal tullakse tagasi maa peale?

HEIDO VITSUR,      24. oktoober 2007


Eelmisel nädalal avaldas Eesti Pank parandatud ja julgust rööviva majandusprognoosi: tuleval aastal ei kasva Eesti majandus enam kui 4,3 protsenti. See on poole viletsam tulemus, kui loodeti kevadel, ja kolm korda kehvem, kui saavutati eelmisel aastal.

Loomulikult pole 4,3% Lääne-Euroopa riikidega võrreldes vähe, kuid see ei lohuta: rikas, vananeva rahvastikuga ja iseenesega rahulolev Euroopa on maailma kõige aeglasema majanduskasvuga piirkond, kel polegi enam vaja eriti palju kasvada. Kuid ülejäänud maailma majandus kasvab vaatamata närvilisusele kinnisvaraturgudel ikkagi 6 protsenti. Ei mingit tsüklilist langust, vaid tugev majanduskasv, ehkki paari protsendikümnendiku võrra väiksem kasv kui kevadel loodeti.

Meie erandlik kukkumine üldise jõulise majanduskasvu baasil pärast paariaastast buumi saab tähendada üksnes seda, et midagi on läinud viltu. Eksimise eest tuleb alati maksta. Kes maksab kinni selle, et Eesti majandus kasvab tuleval aastal kaks protsenti vähem kui ülejäänud maailmas ja kolm protsenti vähem kui Riigikogule esitatud eelarve projektis kirjas? Ning mis veel tähtsam: miks tekkis Eestis maailmamajanduse jõulise kasvu faasis selline aeglustumine ja mis tähendus sel meie tulevikulootustele on?

Loodetust kolme protsendi võrra väiksem majanduskasv tähendab ümmarguselt kolme protsendi võrra väiksemaid laekumisi – s.o vähemalt kaht ja poolt miljardit krooni. Paraku toob väiksem majanduskasv kaasa ka väiksema inflatsiooni. ﾜhest küljest on loomulikult hea, et hindade kasv pidurdub, kuid teisest küljest tähendab hindade kasvu pidurdumine täiendavat, kahe miljardi krooni suurust auku eelarves. Kokku on majanduskasvu ja inflatsioonitempo alanemisest tingitud eelarveauk nii suur, et eelarvesse planeeritud ülejääk seda ei kata, ja kui tuleval aastal imet ei juhtu, tuleb valitsusel millegi arvel kokku hoida vähemalt paar miljardit krooni.

Oleks kurb, kui kokkuhoiu loogika tuleb samasugune, kui ta oli tulumaksu alandamise puhulgi, kus enamiku rahast saavad need, kellel niigi kadestamisväärne elu. Need aga, kes elavad toimetulekupiiril, saavad juurde 50 krooni, mis ei kata ei hindade kallinemisest ega maksude tõstmisest (käibemaks toasoojale) põhjustatud kulutusi. ﾄrgem unustagem, et süvavaesusel on Eestimaal lastega üksi jäänud ema nägu, mis päev-päevalt hävitab tuhandete laste tulevikku. Tulumaksuvabastus alates esimesest lapsest on põhimõtteliselt küll hea, kuid kitsikuses elavatel lastega naistel pole ju nii suur töötasu, et nad saaksid seda soodustust täies ulatuses kasutada.

Uus aasta ei too meile nii palju rõõmu, kui lootsime. Rohkem on muret, ja ilmselt on mure suurimaks allikaks järjest ilmsemaks muutuv teadmine, et Eesti viimaste aastate suur majandusedu ei olnud midagi muud kui mull. See oli hele laastutuli, mis ei saanudki kaua kesta. Läikivad autod ja toredad majad ei tulnud siia mitte tänu meie majanduse tugevusele, vaid eelkõige seetõttu, et olime ära müünud või pantinud enamiku oma varadest ja et meie võlakoorem jõuab aasta lõpuks veerand triljoni kroonini.

Eesti tulevik hakkab sõltuma sellest, kuidas tuleval aastal tullakse toime minnalaskmisest ja endaimetlemisest tekitatud probleemidega. Sellest, millised on meie vastused kujunevatele raskustele. On vaja investeeringuid tootmisesse ja võimet raha teenida, sest vara müügi ja laenude mahu suurendamisega me teisele ringile enam minna ei saa. On vaja haritud ja motiveeritud töötajaid.

Nüüd ei ole muud valikut, kui asuda üles ehitama konkurentsivõimelist majandust. Selleks tuleb eelkõige hakata maailma nägema sellisena nagu ta on, aga mitte sellisena, nagu meile meeldib. Peame aru saama, et rikkust luuakse siiski tootmisega, aga mitte tarbimisega, ja et konkurentsivõimelise majanduse ülesehitamisel on põhiraskus meie endi kanda. Ja seda kõike ainult siis, kui me ise selleks valmis oleme, kui on võimalik leida selliseid koostööpartnereid, kes nõustuvad meiega seda tööd tegema. Vastasel juhul tullakse siia üksnes ajutiselt – seniks, kuni siin kõik odav. Ja mitte kauemaks.

KESKMÕTE
Tuleb hakata maailma nägema sellisena nagu ta on, aga mitte sellisena, nagu meile meeldib.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (50)