Kui palju maksab Eesti energeetiline iseseisvus?

Konverents käsitles küsimusi, mis olid seotud valitsuse plaaniga viia riigiaktsiaselts Eesti Energia börsile. Ehk, nagu ütles oma sissejuhatavas ettekandes Tallinna linnapea Edgar Savisaar: "Meid huvitab, kui palju maksab Eesti Energia, nii suurte kui ka väikeste algustähtedega."

Kontroll jäävat riigi kätte

Tervitussõnu öelnud AS-i Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kinnitas, et Eesti Energia börsileviimises polevat mitte midagi ohtlikku ja et selle plaani vastased peaksid olema täiesti rahulikud - aktsiakapitali suurendamine olevat lihtsalt reaalsete investeeringute meelitamine ettevõttesse, mitte aga riigi osaluse vähendamine ja vara ettevõttest välja kantimine.

Veel avavat börsileviimine meid globaalsele, vähemalt Skandinaavia, energiaturule, ja see olevat Eestile äärmiselt kasulik.

Liive oli kindel, et selle operatsiooni käigus ei panda mitte mingil juhul löögi alla Eesti energeetilist iseseisvust, sest riik juhtivat energiaturul toimuvat  seadusandlusega, mitte aga omandiõigusega.

Kui palju maksab Eesti Energia?

Edgar Savisaar, kes on AS-i Eesti Energia asjadega kursis mitte lihtsalt kuulduste põhjal, sest oli majandusministriks olemise ajal üks neist, kes hoidis ära Eesti Energia mahaparseldamise ameeriklastele. Ta ütles, et valitsuse soov Eesti Energia börsile viia on, pehmelt öeldes, kummaline, kuna see on täna meie kõige kasumlikum ettevõte. Ja tõesti - paisata kasumlik ettevõte börsi madalseisu ajal börsile, see tekitab erinevaid väga tõsiseid kahtlusi.

Savisaare sõnul ei võida eestlane sellega mitte midagi. Viimaste aastatega on elektrihind meil aina kasvanud, kusjuures selgitust selle kasvu põhjuste kohta ei anta. Samuti ei räägita meile õigust avatud turu mõjust elektrihindadele. Skandinaavias on viimastel aastatel elektrihind tohutult tõusnud ja ületab meie elektrihinna kümneid kordi. Kui turg avada, toimuks ka meil tarbijale juba niigi kõrge elektrihinna hüppeline tõus.

Samuti aetakse nähtavasti ka julgeolekuküsimustes meile kärbseid pähe. Savisaare sõnul räägitakse julgeolekust tihti selleks, et varjata hinnaküsimusi.

Turu elavdamine ei lähe läbi

Ka ettevõtja Jaan Õmblus rääkis Eesti Energia börsile viimise negatiivsetest mõjudest. Tema sõnul hõivab Eesti Energia juba tänase seisuga meie turust üle kolmandiku. Aktsiate emiteerimine turu madalseisu ajal on väga kahtlane toiming. Õmblus tõi näiteks kinnisvaraturu: mis juhtub koomas kinnisvaraturuga, kus on täna müügis 6000 korterit, kui riik paiskaks turule veel 3000 korterit? Kas tõesti elavdaks see kinnisvaraturgu või tapaks selle lõplikult?

Esineja oli veendunud, et sel moel pole küll kuidagi võimalik investoreid leida - kust nad ikka tekiks (korterite näide). Vara müük hindade madalseisu ajal on vara odav ettevõttest väljaviimine, ja sellisest operatsioonist võidab vaid see, kes tahab ettevõtte üle odavalt kontrolli saavutada.

Eesti Energia tuleks anda omavalitsustele

Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin oli veendunud, et meeldib see meile või mitte, aga valitsus paneb Eesti Energia kohe kindlasti müüki. Küsimus olevat vaid millal ja kellele? Selle tehingu sarnaseid asju on juba tehtud nii Eesti Raudteega kui ka Tallinna Veega. Stalnuhhin avaldas veendumust, et selline jäärapäine ühtede ja samade vigade kordamine lõhnab riigireetmise järele. Eesti Raudtee tagasiost näitab, kuipalju kallim on strateegilise tähtsusega ettevõtte üle kontrolli tagasi saamine.

Stalnuhhini sõnul käitub meie valitsus kui imik, kel on tohutu söögiisu ja täielik vastutustundetus tagantpoolt. Ta üles, et suure hulga küsimusi lahendaks Eesti Energia andmine omavalitsuste haldusesse.

Tootmine väheneb - hind tõuseb

Erastamisspets Väino Sarnet tõi aga ka välja vaidlusaluse ettevõtte börsile viimise eelised. Esimeseks plussiks oleks tema sõnul see, et Eesti Energia aktsiate hinnad oleks sellisel juhul iga päev Äripäeva veergudel. Teiseks võidab kindlasti juhatus - suurendataks veelgi oma palku. Tihti, ütles Sarnet, võidavad ka aktsiate ostjad. Võidaks ühekordselt ka riik, kes saaks oma eelarveauke müügituluga lappida.

Sarnet on aga veendunud, et kindlasti kaotavad väiketarbijad. Ja üldse olevat praegu energiaturul segased ajad ning energeetikal perspektiivid puuduvad. Seepärast on kindel, et odavmüük on äärmiselt ohtlik, sest aktsiaid võivad osta konkurendid, kel pole kindlasti mitte mingit investeerimissoovi, ja kõigi eelduste kohaselt võivad toimuda turumanipulatsioonid, kus tootmine väheneb, kuid hind tõuseb.

Aatomienergia eelised

Akadeemik Anto Raukas selgitas Eesti energeetikaperspektiive. tehes piltlikult selgeks, et roheliste jutt tuule- ja päikeseenergia kasulikkusest on liivale kirjutatud, sest need on absoluutselt kõige kallimad ja probleemsemad energeetikatüübid. Ta tõi välja konkreetsed arvud, mille järgi maksab üks MWh päikeseenergiat 372 USA dollarit, samal ajal kui sama kogus aatomienergiat vaid 27 dollarit. Raukas on just aatomienergiale ülemineku poolt, sest keskkonnanõuded meie, põlevkivil baseeruvale soojusenergiale näitavad suurt kasvutempot, aatomijaamad on aga tänapäeval äärmiselt ohutuks muutunud. Nende ehitamine ei nõua erilisi kulutusi ning  meile vajaliku võimsusega aatomijaama võib ehitada kasvõi Muuga suvilakrundile. Maailmas on aatomienergia suure populaarsuse saavutanud - näiteks Prantsusmaal kasutatavast energiast moodustab aatomienergia 78 protsenti, Jaapanis 80 protsenti.

Raukas nentis, et Eesti energeetikapoliitika on muutunud äärmiselt keeruliseks, sest paljukirutud nõukogude ajal arutati energeetikaasju spetsialistidega, täna aga küll ühe, küll teise sportlasega, küll Rakvere teatri näitlejaga. Nii et lõpuks soovitas ta kõigil küünlaid varuda.

IVARI VEE     ivari@kesknadal.ee

Majanduskonverents „Kui palju maksab Eesti Energia?" võttis vastu alljärgneva avalduse:

Oleme seisukohal, et Eesti riigile strateegilise tähtsusega, meie energeetilist julgeolekut tagavad ja rahvusvahelise tehnoloogilise arenguga kaasaminemist võimaldavad ettevõtted peavad jääma riigi omandisse.

Väikeses riigis, mille koduturul pole majanduslikke eeldusi kohalike tootjate vahel edasiviiva ja meid energiaga kindlustava konkurentsi tekkeks, saab ainult riigi omandis olev ettevõte kanda vastutust maa energiavajaduse katmise eest, teha investeeringuid tulevikuvajaduste rahuldamiseks nii teadusuuringute kui ka vajalike võimsuste rajamise teel sõltumatult majandustsüklist.

Oleme seisukohal, et Eesti majanduskriisist väljumise edukus ja uue kasvu tempo sõltuvad suurel määral sellest, kes korraldab ja kontrollib Eesti energeetika arengut.

Eesti energiaalane julgeolek saab baseeruda ühemõtteliselt Eesti põlevkivile, ja see energeetikasektor peab jääma Eesti riigi omandisse.

Me ei või lubada, et meie energeetiline julgeolek satuks jälle ideoloogiliste tõekspidamiste ja kitsaste grupihuvide mängukanniks nagu 1996. aastal algatatud kava Narva  Elektrijaamade müügiks kahtlasele ja hiljem tegelikult maksejõuetuks osutunud energiafirmale NRG. 

Clarion Hotel Euroopa

Tallinnas, 30. jaanuaril 2010.

Jaga |