Meedia on kaotamas suunataju

Jõks nentis, et meedia kaudu süüdimõistmine ei kao kuhugi. Pärast lekke avalikuks tulemist saadab prokuratuur pressiteate, kus toimiku lekkimist taunitakse. Sisulist muudatust sellega ei kaasne. Teisisõnu tähendavat see, et kui kohus inimest süüdi mõista ei suuda, tehakse seda meedia kaudu.

Jõks avaldas arvamust, et ajakirjanikud ja poliitikud on kollektiivse agenda kujundamises omavahel sõltuvuses. Ja et usalduse taastamine ajakirjaniku ja poliitiku vahel on oluline küsimus.

„Poliitikud peavad õppima ajakirjandust," rõhutas ta.

Ajakirjandus ei ole Jõksi sõnul vaid rahateenimiseks, sest miks muidu öeldakse, et ajakirjandus on neljas võim. Wikileaks kinnistab tema hinnangul ajakirjanduse rolli neljanda võimuna. Meedia ülesandeks on keskenduda kirjutamisele sellest, kuidas mingeid otsuseid vastu võetakse.

Jõksi meelest võib täheldada ohtu demokraatiale, kui poliitika käsitlemine muutub triviaalseks, kui ajakirjanikud ei tegele enam vaadetega, vaid lähenevad persoonipõhiselt. Poliitilise kultuuri tase sõltub Jõksi hinnangul ka ajakirjanduse valikutest.

„Huvi ajakirjanduse vastu on korrelatsioonis huviga hääletama minna," lisas ta.

Valimiskampaaniad jäid hiljaks

Riigikokku pürgivad erakonnad on valimiskampaania algusega hiljaks jäänud, leidis suhtekorraldaja, endine Riigikogu liige (IRL) Ott Lumi oma ettekandes. Tema sõnul on kampaania jõuetu algus eelkõige vesi Reformierakonna veskile. Lumi arvates tulnuks erakondadel jõulise kampaaniaga alustada juba novembri lõpus; praegust kampaaniat peab ta passiivseks ja uimaseks.

Lumi rääkis, et  neli nädalat enne valimisi on erakonnad justkui peata ning pole ka avalikku arvamust ja valimiskäitumist mõjutavaid domineerivaid teemasid. Samas nõustus ta, et riigi sotsiaalne ja majanduslik olukord võinuks olla pinnas valimiste põhidebatile.

Lisaks jagas Lumi oma ettekandes poliitikud juba elevust tekitanud kategooriatesse: australopiteek, osav poliitik, püstine poliitik, tark poliitik ja kaasaegne poliitik. "Targa ja kaasaegse poliitiku erinevust on mõnikord raske tõmmata. Aga neil on omad teemad ja erakond saab neile kindel olla. Ka keskmiste liigituste vahel on töökatel poliitikutel võimalik üles liikuda," lisas Lumi, kelle hinnangul on kõiki tema poolt mainitud poliitikutüüpe parlamendis 20% ümber, vaid nüüdisaegsete poliitikute hulk on mõnevõrra pisem.

Killustunud ajakirjandus

Uudisteagentuuri BNS looja ja ärimees Allan Martinson ning Postimehe päevatoimetaja Kalle Muuli pidasid debati ajakirjanduse killustumise ja marginaliseerumise teemal. Martinson rõhutas sotsiaalmeedia olulist rolli käesoleval ajal. Kõlama jäi mõte, et kui ajakirjanik massimeedias on kui õpetaja, siis sotsiaalmeedias tegutsevad õpilased omavahel.

Martinson meenutas üht oma varasemat vestlust Tartu Ülikooli õppejõu Marju Lauristiniga, kust koorus välja arvamus, justkui näevad noored tänapäeval riiki teenindusasutusena, sarnaselt näiteks Swedbankiga.

Lõppkokkuvõttes pole ju sel juhul tähtsust, kes Swedbanki nõukokku kuuluvad, peaasi et raha saab automaadist välja võtta.

Martinson rõhutas ka Eesti meedia hambutust ja asjaolu, et 20 aastat on peamiselt tegeldud vaid Edgar Savisaare isiku ümber sebimisega. Samas Venemaal tema sõnul trükimeediast loetu põhjal grillitakse poliitikuid märksa rohkem.

Diskussioonist jäi kõlama, et esialgu jäävad alles nii paberleht (Muuli) kui ka sotsiaalvõrgustik netis (Martinson), kuid kindel on, et mõlemad on suures muutumises. Rõhutati, et kui trükimeedia ei suuda reklaami rahavooge enda küljes hoida, tuleb võitjaks pigem sotsiaalmeedia. Kus suunas ja kui kiiresti liigutakse, ei ole esialgu teada kellelegi.

Konverentsil võttis sõna Läti ajakirjanik Pauls Raudseps, kes rääkis sellest, et ajakirjanikud ei pruugigi teada, kes on tihti vahelduvad lehtede omanikud, milllist päritolu nad on ja miks nad lehe üldse ostnud on - võib-olla just selleks, et oma propagandat teha ja oma äri ajada.

Paneeldiskussioonis esinesid poliitikud Jürgen Ligi, Kadri Simson, Sven Mikser, Mart Laar ja Aleksei Lotman, kes küllap kõik on meie ajakirjandusega rahulolematud, kuid jäid selle sõnumi edastamisel siiski poliitiliselt viisakatesse piiridesse.

 INDREK VEISERIK

Jaga |