Saksamaa valimistel häkkimist ei kardeta

Kolm nädalat enne valimisi avaldasid kolm häkkerit raporti valimistulemuse tarkvaras leitud tõsistest vigadest, kuigi nendega ei saa valimiste võitjaks tulla. Saksamaal ei ole elektroonilist valimist üle interneti (nagu Eestis) või jaoskonnas valimismasinatega (nagu USA-s), vaid hääl antakse jaoskonnas pliiatsi ja paberiga. Kõik hääled loetakse jaoskonnas kohapeal ja tulemused edastavad 70 000 jaoskonda telefoni, faksi või interneti teel valimiste korraldajatele, kes liidavad need kokku. Hääled ja tulemused on paberil ning hiljem kontrollitavad. Sel põhjusel ei usuta, et keegi prooviks valimiste tulemuste kokkulugemist häkkida, sest selle saaks paljastada valimispäeva järgse paberite kontrolliga. Häkkimisega lühiajaliselt võitjaks tulnud poliitiku toetajate mässamist ei usuta.

Kasutusel on erafirma Vote iT toodetud PC-Wahl-nimeline tarkvara, mille tööd hobikorras Thorsten Schröder, Linus Neumann ja Martin Tschirsich häkkisidki. Tarkvara vigu firma Deutsche Welle’le ei kommenteerinud, aga ajakirjale Der Spiegel teatasid, et „tarkvaras ei ole turvalisusega seotud nõrkusi”. Oma leidudest teavitasid häkkerid ka firmat, ja Neumanni sõnul on nad märganud vigade parandamist. See seab kahtluse alla firma varasema väite nõrkuste puudumisest.

Hirm Venemaalt tuleva häkkimise pärast on kahanemas. Andmete lekkimisele vaatamata sai prantslaste presidendiks Emmanuel Macron ja meedia huvi „valimiste häkkimise” vastu tekitab soovimatu tähelepanu, mis rikub riikide suhteid. Lisaks pole Saksamaal poliitilist jõudu, mis oleks selgelt Venemaa soosik.

Valimistulemuse läbipaistvat kokkulugemist saab Eesti just Saksamaalt õppida. Eesti risk on valimistulemuse põhinemine üle interneti edastatavatel jaoskondade tulemustel. Kuigi meil otsiti valimiste tarkvara häkkijat, ei ole nende töö tulemus avalik ega garanteeri kõigi vigade teatavakstegemist.

 Tulemuse kokkulugemise hangumine on Eestis traditsiooniks nii Euroopa Parlamendi (alates 2009) kui Riigikogu valimistel (alates 2011). Kokku nelja valimise hangumise põhjust selgitati avalikult ainult 2011. aastal, kui tarkvara tootis AS Helmes. Viimases valimistulemuste kokkulugemise tarkvara (VIS) hankes osales AS Nortal, mis Webmedia nime all tootis e-Maksuameti tarkvara, millega „Ilvese autojuht” Vadim Šamrai 2008. aastal nelja firmaga pettis riigilt välja 2,12 miljonit eurot käibemaksutagastust. Raha liikumisest jääb rohkem jälgi kui valimistest, sest hääled on seaduse järgi salajased.

Jaga |