Kes julgeks elada igavesti?

URMI REINDE,      17. august 2005


TARMO LAUSINGU fotonäitus "100-aastased Lasnamäel"

Pane korraks kõrvale päevatoimetuste rutt ja mõtle, kas sina tahaksid elada saja-aastaseks? Oleks vist päris tore vaadata, mis sest maailma asjast saab? Näed lapsi ja lapselapsi edenemas, riike ja rahvaid vahetumas. Oled vana ja sulle tundub, et sind peab austama ainuüksi selle eest, et oled vana.
Noor mees Tarmo Lausing kutsub meid väljuma argirutiinist ja pärima endalt, kas on ikka tähtsad need asjatoimetused, milles rühmame, nina maast tõstmata? Kas võiksime leida iseendas hetke mõelda igavikule? Millal tuleb see aeg, mil meil on aega mõelda? Kas märkame igavikku meiega koos möödumas?
Tarmo pildistas Lasnamäel seitset saja-aastast ja vanemat prouat nende sünnipäevadel. Fotode kogunedes ja neid silmitsedes tekkis Tarmol idee panna seitsmest elatud elust üles portreede näitus. Kahjuks kaks daami surid enne, kui näitus avaneda jõudis, ja üks proua sattus raske haiguse küüsi. Nii jäi terve suve mööda Lasnamäe rahvarohkeid keskusi rännanud väljapanekule alles neli eakat naist, kes kõik on eksponeeritud ka siin leheküljel.
Vaatasin Tarmoga koos pilte ja küsisin, kas talle tõesti istuvad vanad inimesed? Kust selline küllalt ebanoortepärane huvi? Nähes Lausingut Keskerakonna noortekogu eelmise esimehena, ma küll ei eeldanud, et nii ägedas aktsioonivennas võiks peituda midagi igavikulisemat kui transparentidega vehkimine.
Aga ei. Tarmo on lapsepõlve enamalt jaolt veetnud koos vanainimestega, nagu ta ise kommenteerib. Kasvas kordamööda ema juures, siis tädi ja ka vanaisa juures Tartumaal. Kui siit edasi arutleda, siis ema on jah, ju alati vana, tädi on vana, ja vanaisa on kohe eriti vana. Ainult et kui ise oled umbes 50aastane kepsakas vanaema või vanaisa, ei taha sa ennast ju sugugi vanaks tunnistada.
„Meil oli ühtehoidev pere. Ma tõesti eelistasin istuda vanemate inimeste juures ja kuulata nende jutte. Nad pakkusid mulle rohkem huvi kui omaealised."
Eks sellepärast tulnud ette ka mõistmatust eakaaslaste hulgas. Tarmo oli justkui teistsugune kui teised. Ja see kriipis teatud eas hinge.
„Igasugune kriitika kriibib hinge," teab Tarmo nüüd. „Kui ei kriibiks, oleks ju midagi nihu."
Kõigele kriipivale vaatamata on Tarmost saanud suurepärane suhtleja igas vanuses inimestega. Kuid kui avanes võimalus, siis realiseeris ta oma huvi vanade vastu – ja miks mitte ei võiks see esialgne pildiseeria olla millegi suurema algus?
Saja-aastased modellid panid Tarmo endalt küsima, kas ta ise oma elus teeb üht või teist õigesti? Kuni selleni välja, et kas üsna noorena tehtud valik Keskerakonna kasuks on ikka see, millega täita suurt osa elust?
Kui Keski vanem põlvkond ühines erakonnaga enamasti Rahvarinde tuules, siis Tarmo oli 19. augustil 1991. aastal kaheksa-aastane. Sellest poisist on kasvanud toimekas noorteliider, kes kaitseb oma sõnul distributiivse õiguse põhimõtet, mis emakeeli tähendab umbes seda, et ühiskond peab hoolt kandma ka nõrgemate eest.
Nõrgemad on lapsed. Nõrgemad on vanurid. Vanaprouade pildistamisel sai ta mõndagi veel teada. Näiteks seda, et mehed nii kõrge vanuseni peaaegu ei ela.
„Ei vea välja. Elupõletamine ja muu."
Lausing tsiteerib Andrus Ansipit, kes on tuntud oma optimistlike mõtteterade poolest. Ühe ütles ta välja reforminoorte kongressil, ja see läks Tarmole vägagi peale. Ansip soovitas pigem põleda heleda leegiga kui vinduda terve elu.
Saja-aastasi pildistades jõudis Tarmo tähtsaima mõistmiseni – et sinu elu on praegu. Meie elu ei ole prooviring, rõhutab Tarmo, ja kutsub meid kõiki üles: elagem nüüd!

FOTOD
Linda Raag, sündinud 27.09.1902
Kui külalised tulid õnnitlema, laulis pr Linda neile omalt poolt tervituslaulu. Rääkis palju lapsepõlvest ja poiste tagaajamisest. Oli mitukümmend aastat töötanud piletikassas müüjana. Muide, kõigi 100-aastaste ühine joon on see, et keegi neist ei olnud elu jooksul töötanud vastutavas ametis.

Anna Suharnikova, sündinud 29.07.1904
Anna oli kuraasi täis. Kiitis, et näe, kui ilusad poisid tulid teda õnnitlema! Need olid toonane linnaosavanem Kalev Kallo ja linnavalitsuse nõunik Tarmo Lausing.

Leontina Tader, sündinud 7.02.1904
Tema oli oma sünnipäevaseltskonnas hästi selge sõna ja kiire taibuga, teravmeelne ja lajatas mõne õnnitleja vaimukusele oma naljaga vastu. Eesti taustaga vanaprouad meenutavad helget lapsepõlve, millest kirkamalt on meeles loomulikult karjaskäik.

Maria Bakhtina, sündinud 19.08.1903
Kõrgeealiste peamine traagika seisab selles, et nad näevad oma laste ja lähisugulaste surma, jäävad üksi, ning kaugemad sugulased viivad vanainimese hooldekodusse.
Pr Marial oli õnne elada oma järeltulijate juures, kodune vastuvõtt oli eriti südamlik. Üle 100 aastane juubilar oli rõõmus külalisi nähes ja lõi heast meelest käsi kokku. Fotod TARMO LAUSING

UUE ELU SÜND: Ave ja Tarmo Lausing abiellusid eelmisel aastal ja õige varsti on noorde peresse oodata uut elu. Igavik ei pea mitte olema ainuüksi sinu päralt, vaid igavik on sinu elu jätkumine järgmises põlvkonnas. Peatne pereisa Tarmo soovitab järele mõelda, et kui meile antakski võimalus elada igavesti, kas me julgeksime?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)