Tallinn arutas Eesti-Vene suhteid. Sõna võtsid Edgar Savisaar, Tiit Vähi, Indrek Neivelt, Ain Kaljurand, Raivo Vare, Taavi Aas, Vladimir Jakunin ja Nils Ušakovs

Edgar Savisaar:

Tallinn veab Eesti kriisist välja

„Mõelge, mida see oleks tähendanud, kui ka Tallinna majandus oleks kokku varisenud -  kui ka Tallinn oleks sellel pankrottide rekordaastal püsiva maksejõuetuse seisu sattunud," ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma avaettekandes. 

Savisaare sõnul on Tallinn ka Ansipi valitsust püsti hoidnud ning, inimeste peale mõeldes, majanduskriisi üleelamisi leevendanud.

„Ehituskraanad linna kohal, niipalju nagu neid võib näha, on just munitsipaalehitustel," märkis linnapea.

Savisaare hinnangul on Tallinn majanduskriisis kõigest hoolimata vastu pidanud ja kogu Eestit järjel hoidnud. Ta rõhutas, et Tallinna võimet rasketes majandusoludes toime tulla tõestab ka juunis kinnitatud positiivne lisaeelarve, kusjuures Tallinn suutis selle kokku panna omaenda jõududega, positiivse majandamise tulemusena ja õigeid majandusotsuseid vastu võttes.

„Tallinna eelarveline ärakurnamine ei ole õnnestunud, Tallinn on kriisile vastu pidanud. Kes siis veel, kui mitte Tallinn peab Eesti majanduse praegusest madalseisust välja vedama?" küsis Savisaar.  Tema arvates

on Tallinna suurimaks probleemiks tööpuudus, mille leevendamiseks on loodud üle 2000 sotsiaalse töökoha ühistranspordis, kommunaalmajanduses ja  sotsiaalvaldkonnas.

„Tallinna tunnustati sotsiaalsete töökohtade rajamise eest ka hiljuti meil toimunud rahvusvahelisel nõupidamisel Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga esindajatega," meenutas linnapea, ja jätkas: „Tallinn suudab luua tingimused, mis annaksid inimestele tagasi nende kaotatud töö, Tallinn suudab ja tahab inimeste eest seista. Tallinn on tegelnud ja tegeleb ettevõtluse arenguks soodustingimuste loomisega, rahvusvahelise koostöö edendamisega, infrastruktuuride pideva täiendamisega, vaimsete püüdluste toetamisega ja kõige muuga, mis paneb aluse üldisele arengule ning töökohtade laienemisele linnas."

Tallinnal on plaanis käivitada süsteemne, ulatuslik programm inimeste välismaalt Eestisse tagasi toomiseks. Tallinn tahab neile pakkuda tööd, karjäärivõimalust, sotsiaalset turvalisust, kultuurilist keskkonda ja kõike muud eluks vajalikku just Eesti pealinnas.

Savisaare kinnitusel on Tallinn andnud olulise panuse Eesti ettevõtluse arendamisse. Lisaks kahele olemasolevale kavandatakse juba uusi tööstusparke Suur-Sõjamäele ja Väo karjääride alale.

„Loodetavasti leiavad seal sobiva koha ka SRÜ riikidest Euroopa turule pürgivad ettevõtted," avaldas linnapea lootust.

Logistika, transpordi ja transiitkaubanduse valdkonnas suudab Tallinn pakkuda konkurentsivõimelist teenust ka naaberriikidele, sh Venemaale. Siinkohal pidi linnapea küll kahetsusega möönma, et „see majanduslikult suur potentsiaal ja meie suurima naabriga koostöö võimalused on kasutamata".

„Venemaa poolelt vaadates on Eesti ja Tallinn aken Euroopasse, siitpoolt aga on Peterburi uks Venemaale. Tallinnast Peterburi on 330 km ja Peterburist Moskvasse 650 km. Eesti asend on kaubavedudeks raudteel logistiliselt väga hea ning transiidiga võiksime tagada suurte kaubavoogude liikumise nii idast läände kui ka vastupidi. Viimaste aastatega on aga Eesti Raudtee kaubakäive drastiliselt langenud. Madalseis ei tulene üksnes majandussurutisest," tõdes Savisaar.

Tiit Vähi:

Euroopa Liidu aitab kriisist välja koostöö Venemaaga

Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni esimees Tiit Vähi kinnitab, et Euroopa Liit on huvitatud Venemaaga ja Venemaa Euroopa Liidu liikmesriikidega koostöö suurendamisest: „Eriti aktiivsed Venemaaga koostöö tegemisel on Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hollandi ja muidugi Soome."

Vähi väitel on paljud Euroopa Liidu liikmesriigid mõistnud kriisist ülesaamiseks Venemaaga koostöö tihendamise vajalikkust. EL-i ja Venemaa  majanduskoostöö suurenemisel saavad veelgi tähtsamaks transiit ja logistika, eelkõige selle efektiivsus.

„Kaupa ei tarbita mitte tehaste väravas, vaid tarbimiskeskustes, ja transpordi-logistikaahela hinnalisa on sageli kuni 30 protsenti (tooraine puhul ulatub see protsent koguni kuni 60-ni) omahinnale lisaks," ütles Vähi. Ta märkis, et majanduskriis on löönud peaaegu kõiki riike, kuid vähem haavatud on need riigid, kel on suur siseturg ja oma valuutapoliitika, eelkõige Hiina, India, Brasiilia, osaliselt Venemaa, lähematest Poola.

Vähi tõdemusel on USA ja EL-i riigid keskpankade intressipoliitika toetusel abiprogrammidesse süstinud astronoomilisi summasid. Lisaks on EL  moodustanud hättasattunud liikmesriikide abistamiseks reservfondi ning on kehtestamas liikmesriikide eelarvete stabiliseerimiseks rangemaid nõudeid.

Rõhutades Venemaa majandusliku potentsiaali osa, tõi Vähi võrdluseks välja, et Euroopa Liidu majanduskasvu 2010/2011 aasta keskmine prognoos on +0,5%  kuni +1%; Venemaal aga +4,5 kuni +5%.

„Euroopa Liit on aastaid süsteemselt tegelnud transpordi ja logistika efektiivsusega. Tulemuseks on perfektne kogu Euroopat kattev võrk," tunnustas Vähi. „Sadamad, raudteevõrk 1435, maanteed, lennuühendused, laomajandus kombinatsioonis infosüsteemidega. Venemaa omab toimivat 1520 raudteevõrku, mis ühendab ka Balti riike ning Kesk-Aasiat."

Vähi ütles oma ettekandes, et Euroopa Liitu ja Venemaa Föderatsiooni ühendavate raudtee-meri transpordikoridoride puhul peab olema tagatud efektiivne piiriületus ning raudteevõrgu ja sadamate tõrgeteta koostöö. 

Nende transpordikoridoride äärsed riigid on viimase kolme aasta jooksul käitunud erinevalt: Soome teeb Venemaaga pragmaatilist koostööd, ent Eesti märksõna tundub olevat „transiiti pole meile vaja"; Läti ja Leedu märksõna on seevastu „kui Eestile pole transiiti vaja, siis tooge see meile".

Samas on Venemaa asunud transiidi sõltumatust suurendama ja oma sadamaid arendama.

Vähi rõhutas veel, et Venemaaga pragmaatiliste majandussuhete arendamise tulemusel ei ole Soome kaubavooge kaotanud, vaid need on, vastupidi, hoopis kasvanud.

„Kui Vaalimaa-Torfjanovka piiripunkti läbib päevas 1000 veokit, siis meil Narvas vaid 70!"

Samuti suhtub  Soome pragmaatiliselt Nordstream'i, osaledes projektis koos Saksamaa, Hollandi, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Norraga ning teenides selle pealt.  Tähelepanuväärseks koostöönäiteks on ka detsembrist alustav kiirrong „Allegro", mis sõidab Helsingist Peterburi kolme tunniga.

Vähi ütles, et viimase kolme aasta jooksul ei ole vähenenud ka Läti ja Leedu raudteeveod. Lätil on need Eesti arvelt isegi kasvanud. Eesti transiit on sama aja jooksul umbes kaks korda vähenenud, 39 rongilt 16-17 rongile päevas.

Kaubavedu ja turismi ning riikidevahelisi suhteid piirab oluliselt ka Narva-Ivangorodi piiripunkti läbilaskevõime. „Samas on Eestil transiidiks ja turismi arendamiseks Balti riikidest kõige paremad looduslikud tingimused ja eeldused,"  nentis Vähi.

Transiidi taastamiseks on tema sõnul tarvis paremat riikidevahelist koostööd. „Loodan, et Eesti võtab täita positiivset rolli Euroopa Liidu ja Venemaa strateegilise partnerluse raames. Eestil on olemas kõik eeldused Venemaaga transiidi alal tõhusama koostöö tegemiseks. Pole vaja uusi suuri investeeringuid. Sadamad, raudtee, maanteed ja vajalik laomajandus on Eestis olemas. Soodustavaks faktoriks saab ka euro kasutuselevõtt," kinnitas Vähi.

„Euroopa Liit finantseerib Narva-Ivangorodi piirieelse veoautode parkla ehitamist Sillamäele, kus autojuhid saavad inimlikud ja vajalikud puhketingimused, kus hoitakse elektroonilist piirijärjekorda ja tulevikus ilmselt tehakse ka tollikontrolli. Parkla peab valmis saama 2011. aasta lõpuks, kuid võimalik on see avada juba 2010. aasta lõpus," loodab Vähi. „EL on nõus finantseerima ka Narva-Ivangorodi uue silla ehitamist. Ehitamise alustamiseks on tarvis Eesti-Vene riikidevahelist kokkulepet."

Riikidevahelist majanduskoostööd aitaks Vähi sõnul edendada ka Sillamäe - Ust-Luuga praamiühendus ja edasine kolmnurkühendus Sillamäe - Ust-Luuga - Kotka.

Indrek Neivelt:

Ärgake, muidu võib hilja olla!

Panga Bank Sankt-Peterburg nõukogu esimees Indrek Neivelt ütles, et on viimane aeg ärgata ja teha olulisi muudatusi, kui soovime Eestisse ja Tallinna idapoolt rohkem turiste meelitada ja ärimehi kutsuda.

Neivelti ettekande teema puudutas Loode-Venemaa ja Eesti vahelise koostöö võimalikkust.

„Sageli me ei hooma, kui suur on Peterburi. Ent Peterburis on väga suur turumaht, kiiresti arenev tööstus - laeva- ja autoehitus jne, oluline transpordisõlm ja üha tõusvas joones arenev turism, sealhulgas hotellimajandus. Enamik turiste tuleb laevaga Eestisse möödaminnes, olles teel Peterburi. Kui võrrelda näiteks põhjanaabritega, siis on Peterburis esindatud kõik suuremad Soome ettevõtted. Meie pank on Peterburis teine-kolmas - olukorras, kus tegutseb ligikaudu 120 panka, ja meil on miljon eraisikust klienti."

Neivelt pole oma sõnul näinud ühtegi teist linna peale Peterburi, kus oleks nii palju liiklusmärke, mis näitaksid suunda Tallinna poole, ja see on Tallinnale ju tasuta reklaam. Neid märke on Peterburis sadu - seega inimesed teavad, et Tallinn on olemas, ja nad tahaksid siia ka tulla.

Ent vaadates inimeste ja kaupade liikumist, on olukord kurb: neli korda nädalas umbes 30-kohaline lennuk ja bussiühendus sõiduajaga 6,5 tundi. Näiteks Riiga lendab lennuk kaks korda ja Helsingisse kolm korda päevas. Peagi saab Peterburist Helsingisse rongiga kolme tunniga. Aga autoga ei tea me kunagi, kas üle piiri saab kolme tunni või kolme päevaga.

Need ongi põhjused, miks nii vähe turiste Peterburist Eestisse tuleb. Meenub võrdlus postitõldadega - sel ajal sai Peterburi kolme-nelja päevaga. Sama ajaga jõuab praegu kohale ka veoautoga. Seega 200 aastaga pole kiirust juurde tulnud," rääkis Neivelt.

„Meil oleks aeg ärgata, kui tahame siia turiste. Me ei ole aken, vaid tagahoov, kus käiakse läbi tagaukse. Kui me ei tee olulisi muudatusi, mängime oma potentsiaali maha. Me muudkui räägime, kuid midagi ei tee," tõdes Neivelt.

Tema hinnangul on Vene inimestel, kes on vanemad kui 35, väga head ja helged mälestused Tallinnast. Noorematele on aga Tallinn nagu mistahes teine välismaa linn.

Neivelt muretseb, et turistid võivad meilt ära kaduda, kui kohe selle nimel tegutsema ei hakata. Suurendada tuleb Narva piiripunkti läbilaskevõimet ja vaja on ka uut Narva jõe silda.

„Kui tahame siia ida poolt rohkem turiste,  tuleb need asjad kiirelt ära teha ja tegutseda," pani Neivelt siinsetele otsustajatele südamele.

Linnapea  Savisaar aga meenutas Neivelti ettekande järel, et tema majandusministriks oleku ajal avati Tallinna-Peterburi praami-, lennu- ja raudteeliinid.

Ain Kaljurand:

Peterburi on Tallinnale tõeline turg ja väljakutse

AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand rõhutas, et Tallinna Sadam on tõhus transiidikanal.

„Koostöös Eesti Raudteega on Tallinna Sadam efektiivne kanal kaupade kiireks laadimiseks ja lossimiseks ning ennekõike transiidi teenindamiseks," ütles Kaljurand. Tema sõnul jõuavad Tallinna Sadama kaudu Aasia ja Hiina kaubad otse, odavalt ja kiiresti peamisele sihtturule - Venemaale.

Ärikeskkonna arendamiseks on Tallinna Sadam soetanud maid ja loonud sadama vahetusse lähedusse tööstuspargiala, millel on raudtee- ja maanteeühendus. Sinna on võimalik rajada tehaseid ja komplekteerida seal mitmesuguseid tooteid, kinnistades niiviisi sadamale kaubavoogusid ja tagades võimaluse luua uusi töökohti.

2009. aastal läbis Tallinna Sadamat 7,26 miljonit reisijat, kellest 416 000 olid kruiisireisijad 150 riigist. Kaljuranna sõnul peitub Tallinna Sadama reisijateveo potentsiaal eelkõige Peterburis. „Kui Stockholmis on 842 000 elanikku ja Tallinna-Stockholmi laevaliinil sõitis eelmisel aastal 813 000 inimest, siis Peterburi oma 4,6 miljoni elanikuga on Tallinnale tõeline turg ja väljakutse," märkis Kaljurand.

Tema sõnul tänapäeval ei armastata mitte niivõrd suuri, kuivõrd tugevaid. „Seega - saagem tugevateks," rõhutas Kaljurand.

Raivo Vare:

Naaberregioonide ühisinitsiatiivide olulisus

Eesti Koostöökogu nõukogu tegevesimees Raivo Vare kõneles  omavalitsuslike regioonide koostöö võimalustest riikidevahelistes suhetes. Ta märkis, et kohalike omavalitsuste ülesanne on lisaks oma põhiülesannetele arendada ja stimuleerida ka muid, sh riikidevahelisi suhteid, ning kaasata teisi omavalitsuslikke ühendusi neis suhetes aktiivselt osalema.

„Suhetes Venemaaga on äärmiselt oluline viisarežiim, ka  kruiisiviisa oleks hea lahendus. Niisamuti vajab korrastamist piiriületuse korraldamine, seda just eeskätt maismaal. Teatavasti on tegevusmahud märgatavalt kasvanud ja paraku on tänane piiriületustehnoloogia aja nõuetele jalgu jäänud. Selles osas tuleks enam kasutada IT-ressursse," ütles Vare. „Raudteetranspordis on olukord parem, sealhulgas dokumentide jt asjaajamiste puhul, -   ühine piirikontroll teostatakse juba rongis, sõidu ajal. Mainitud süsteem oli kasutusel juba 1990. aastatel ja toimis väga edukalt," märkis ta.

Ettevõtjatele mõeldes võiks Vare sõnul kaaluda võimaluse loomist lennata kopteriga Tallinnast Helsingisse ja sealt edasi kopteril Venemaale, Peterburi. „Kõikide kohalike omavalitsuste jaoks on olulised transpordiühendused nii piirkonnasiseselt kui ka teiste sõlmpunktidega. Täna ei ole veel head ühendust Moskva ja Peterburiga, kuid loodetavasti hakkavad asjad arenema ka neis suundades," ütles Vare.

Ühtlasi toetas Vare konverentsil esinenud Eesti Suurettevõtete Assotsiatsiooni esimehe Tiit Vähi ideed kolmnurksest praamiühendusest Sillamäe, Ust-Luga ja Kotka vahel. Ta möönis, et analoogilisi võimalusi on kindlasti veelgi. „Olulised on naaberregioonide ühisinitsiatiivid. Regionaalsed klastrid - piirkonnad, mis omavahel koostööd teevad ning sellest tulenevalt omavad suurt majanduspotentsiaali ning kuhu saaks kaasata ka Euroopa Liidu raha. Selliste projektide realiseerimine on aga võimalik, kui on olemas riikide nõusolek," tõdes Vare.

„Läänemeremaadel, kuhu mahub 47 miljonit elanikku, on tohutu  potentsiaal ja seda piirkonda tuleks arendada. Ses osas on Tallinnal võimas positsioon just regionaalse liidrina siinpool merekaldal eestvedamine enda kanda võtta. Ent selliseid suurprojekte või ideid tuleb jõuliselt tagant tõugata ja aidata ning see eeldab just regioonidevahelist koostööd," ütles Vare.

Vare kõneles oma unistusest, mille sisuks on üks ühine turismi- ja transpordiklaster, mis võiks asuda Ülemiste kandis, kus oleksid lähestikku raudtee, lennuväli ja bussijaam. Sinna piirkonda võiks Vare sõnul viia kiirtrammiliin. Kõik see asuks 600 meetri raadiuses.

Taavi Aas: Tallinna ettevõtlus heal järjel

Tallinna abilinnapea Taavi Aas keskendus ettevõtluskeskkonna arengule pealinnas. Ta kõneles ettevõtluskeskkonna arenguteguritest kui ka transpordist ja omavalitsuste rahastamisest.

 Ettevõtlus areneb nagu iga isereguleeruv süsteem, ja avalik võim saab teatud teguritega selle suunda vaid mõjutada. „Kõige laiemalt võttes mõjutavad ettevõtluse arengu kiirust ja suunda olemasolev tööjõud - s.o tööealiste inimeste arv ja nende oskused ning teadmised; tegevusruum ehk nii kinnisvara kui ka  tehnovõrkude kättesaadavus; elanike ettevõtlikkus; elukeskkond, mis võib olla või mitte olla atraktiivne näiteks headele spetsialistidele mujalt Eestist ja välisriikidest; ettevõtluse tugistruktuurid, ja lõpuks - sotsiaalne infrastruktuur," rääkis Aas. Ta rõhutas ka, et sadamateenused on siin üks vanimaid tegevusalasid ja Tallinn on Läänemere sadamatest olnud üks efektiivsemaid.

„Laiemalt võttes on selle valdkonna peamisteks probleemideks kutseharidus ja ümberõppe korraldamine. Kõrgharituid on palju, kuid puudu on insenertehniliste alade spetsialiste. Ümberõppekorralduse paindumatus ennustab uut strukturaalset tööpuudust niipea, kui taastub välistasakaal. Murelikuks teeb ka tööealiste elanike arv," ütles Aas.

Abilinnapea tõdes, et omavalitsuse roll ja ülesanne kohaliku/regionaalse ettevõtluse arengu suunajana on üldse sätestamata ning ka kohalike omavalitsuste tulubaasi ei laeku otse ettevõtetelt just eriti palju maksuraha. Kuid sellele vaatamata on Tallinn tegevusruumi poolest heal järjel - linnas toimivad neli ettevõtlusinkubaatorit, Tallinna teaduspark Tehnopol on üks kahest Tallinna teadmistepõhise majanduse "kuumast kohast", märkis Aas. „Ärikinnisvara pakkumisi on praegu nõudlusest enam. Tallinn on sisuliselt ainus omavalitsus, mis pakub ka ettevõtetele tegevustoetusi: uute töökohtade loomiseks, töötute värbamiseks, messidel osalemiseks, klastrite väljakujundamiseks jne."

Ettevõtluskeskkonna arenguteguritena tõi abilinnapea välja sotsiaalse infrastruktuuri ja suhted, pidades silmas nii inimeste, omavalitsuste ja riikide suhteid kui ka rahvusvahelisi suhteid.

„Elukeskkond on tihedalt seotud sotsiaalse infrastruktuuriga, kuhu kuuluvad avalikud teenused lastehoiust kuni eakate hoolduseni. Ettevõtluse ja investeeringute kontekstis on olulisemad võõrkeelne lastehoid ja haridusküsimused," ütles abilinnapea.

„Liikumisvajaduste ohjamises on võtmeroll maakasutuse planeerimisel. Uued arenduspiirkonnad on kaasa toonud valglinnastumise, misomakorda  tingib inimeste täiendava liikumisvajaduse. Sama on toimunud töökohtade ümberpaiknemisel. Just liikumisvajaduste suurenemine hajaasustuses on transpordikorraldusele esitanud suure väljakutse. Kahjuks ei ole suudetud kõiki arenguid juhtida tasakaalustatult," märkis Aas.

„Linnasisese ja maakondliku ühistranspordi integreerimisel on astutud esimesed sammud ühtse liinivõrgu kujundamise ja finantseerimisaluste väljatöötamise teel. Hea näide on Tallinna koostöö Harjumaa lähivaldadega ja Elektriraudteega. Linnasisese ja maakondliku ühistranspordi korralduses on võimalik omavalitsustel kaasa rääkida ning teha mitmetasandilist koostööd," selgitas Aas.

Abilinnapea sõnul eeldavad majandussuhted tihedat läbikäimist, mistõttu on loomulik, et naabritega on see teistest intensiivsem. „Soome ja Rootsi ning Läti ja Leeduga nii ongi, kuigi ka Tallinna-Riia-Vilnius rongiühendus vajaks taastamist. Venemaaga on aga hoopis teisiti. Kord käib laev, kord rong, kord üks või teine või ei kumbagi. Liinibussid siiski on, kuid vähe on reklaami," lõpetas Aas.

Vladimir Jakunin: Koostöö kolleegidega Baltimaades on äärmiselt oluline

Venemaa raudteede juht Vladimir Jakunin esines Tallinna korraldatud konverentsil ettekandega Venemaa raudteede strateegilistest prioriteetidest Läänemere regioonis.

„Transport on piireületav nähtus, seepärast aitavad meie professionaalsed huvid kaasa poliitilise kliima parandamisele," rõhutas Jakunin. „Läänemere regioonis on hästi välja arendatud raudteede ja sadamate struktuur. Seepärast on koostöö selle piirkonnaga meile äärmiselt oluline ning meil on hea meel, et siinsed kolleegid osalevad SRÜ riikide, Läänemeremaade, Soome ja Bulgaaria ühise raudteetranspordinõukogu töös; mõni aeg tagasi on sellega ühinenud ka Gruusia."

Jakunin meenutas kohtumist EL-i transpordikomissari Siim Kallasega, kellega jõuti üksmeelele  muu hulgas ka Baltimaades transiidi arendamise tähtsuse hindamises.

„Loomulikult arendame eelkõige Venemaa-sisest infrastruktuuri ning eelistame oma sadamaid," ütles Jakunin. „Kuid Aasia, põhiliselt Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea, veoste kasvav maht näitab, et Vene sadamad ei saa sellega üksi hakkama. Seda enam, et Transsiberi magistraalil on alanud konteinerite veo kiirendamise eksperiment: konteinerid plaanitakse tuua Vaiksest ookeani äärest EL-i piirideni seitsme päevaga ehk kolm korda kiiremini kui mereteed pidi. See lubab tulevikus konteinervedude mahtu kolossaalselt suurendada; sellest osa hõlmab ka Läänemere sadamaid."

Teise suunana nimetas Jakunin põhja-lõunasuunalist transiidikoridori Läänemerest India ookeanini, kaasa arvatud Lähis-Ida maad. See tähendab veel umbes 20 miljonit tonni veoseid aastas.

„Need eesmärgid nõuavad koostöö tihendamist, uusi ühiselt vastu võetud otsuseid, kindlamat transiidivoogude juhtimist," ütles Jakunin. „Aasta tagasi toimunud konverents „Strateegiline partnerlus 1520: Läänemere regioon" näitas, et meie põhilised majandushuvid kattuvad. Varem või hiljem peavad seda tunnistama ka võimulolevad poliitikud."

Nils Ušakovs: Tallinn ja Riia - nii partnerid kui ka konkurendid

Riia linnapea Nils Ušakovs rääkis 25. juunil toimunud konverentsil Läti pealinna rollist riigi majanduse taastamisel.

Ušakovsi sõnul on inimesed majanduslanguse raskustest väsinud. Languse ulatusest räägib Riia eelarve, mis vähenes 1,2 miljardilt dollarilt 800 miljonile dollarile. Vähendati palgafondi ning alles jäeti vaid üks abilinnapea, kuid ei vähendatud sotsiaaltoetusi ega kärbitud munitsipaalpolitsei finantseerimist, kuna riiklik politsei ei suuda rahastamise vähendamise tõttu pealinna tänavail patrullida ning avalikku korda tagada.

Ušakovsi sõnul on Riia kadestanud Tallinna reklaamimist Moskvas ja Peterburis. „Nüüd lõpuks oleme hakanud ka Riiat kui turismiobjekti reklaamima. Paraku tõi see kaasa viisajärjekorrad meie Moskva-saatkonnas."

Riia on asunud Tallinna eeskujul munitsipaalkortereid ehitama. „Ehitamisel on 800 korterit  ning tulevikus ehitame veel 5000," ütles Ušakovs. Samuti aitavad linnaeelarvest tehtavad tööd  tööpuudust leevendada. „Ainuüksi remonditöödega andsime tööd tuhandele inimesele," ütles Ušakovs.

Riia linnapea sõnul on ettevõtluse edendamiseks asutud Venemaal ka Riias, aga ka mujal Lätis toodetud kaupu reklaamima, ning selles vallas on saavutatud märkimisväärset edu.

Ušakovs tõdes, et Riia suhted Venemaa linnadega on riikidevahelistest suhetest tunduvalt paremad.

„Oleme jõudnud ka positiivsete muutusteni seadusandluses: inimesed, kes on investeerinud kinnisvarasse 200 000 dollarit Riias, 100 000 dollarit väljaspool Riiat või 50 000 dollarit ettevõttesse, võivad saada viieks aastaks Schengeni tsooni elamisloa. Järgmiseks ettevõtluse arendamise etapiks saab Tallinna eeskujul tootmisparkide rajamine."

Jaga |