Eesti kohal on Vene ajakirjanduses valge laik - sobiv täide on töötav Eesti

ALLAN ALAKÜLA,      13. veebruar 2002


Lääne tarbeks brändi leiutanud Eesti unustas pea sootuks enda mainekujunduse Venemaal. Eelmisel nädalal Ajakirjanike Liidu algatusel ja Suurettevõtjate Assotsiatsiooni rahastusel Eestis viibinud Venemaa ajakirjanike 9-liikmeline delegatsioon oli oluline samm selle lünga täitmisel.

Rahvusvahelise ajakirjanike Liitude Konföderatsiooni peasekretär Ashot Dzazojani koostatud grupis olid esindatud ajalehed Trud (Juri Stroganov), Izvestija (Jelena Shesternina), Komsomolskaja Pravda (Vladimir Vorsobin), Obstshaja Gazeta (Irina Petrovskaja), Parlamentskaja Gazeta (Svetlana Dodonova), Moskovskaja Pravda (Vadim Kufeld), Moskovskije Novosti (Gennadi Petrov) ja Vetshernjaja Moskva (Sergei Minajev).
Esmaspäeval korraldas Tallinna linnapea Edgar Savisaar Raekojas Vene külalistele avavastuvõtu, kus osalesid majandusminister Liina Tõnisson, rahvastikuminister Eldar Efendijev ning abilinnapea Rein Lang. Teisipäeval kohtus delegatsioon president Arnold Rüütli ja reedel peaminister Siim Kallasega. Jõhvis võttis ajakirjanikud vastu Ida-Viru maavalitsuse juhtkond eesotsas maavanema Rein Aidmaga.
Vene saatkonna esindaja ettepanekul kohtus delegatsioon pärast saatkonnas toimunud vestlust suursaadik Konstantin Provaloviga sõjaveteranide ja Vene kaasmaalaste organisatsioonide esindajatega Vene Kultuurikeskuses.
Suurettevõtjaist kohtuti nädala jooksul teiste seas Raivo Vare, Tiit Vähi, Meelis Virkebau, Enn Veskimäe, Aadu Luukase, Hans Luige ja Kõuhknate dünastiaga. Ettevõtteist külastati Tallinna Sadamat ja Standardi mööblivabrikut, Sillamäel Silmetit, Narvas Kreenholmi, Püssis Repo Vabrikuid. Oma firmat ja toodangut presenteeris Hiiu Kalur.
BNSi juhi George Shabadi algatusel ja valikul kohtuti BNSi ruumes Eesti venekeelsete ajakirjanikega. Eesti Televisioonis võõrustas delegatsiooni peadirektori kohusetäitja Ilmar Raag ja venekeelsete saadete juht Pavel Ivanov ning Postimehe toimetuses Toomas Mattson ja Toomas Sildam.

Parim PR Venemaal - töötav Eesti

Klassikalise PR-tuuri üritamise asemel seadsid korraldajad eesmärgiks venelastele töötava Eesti esitlemise, saavutuste juures ei varjanud probleeme, probleemide juures kõnelesime lahendustest. Me võime ju üritada ennast tegelikust väga erinevalt esitleda arenenud Ameerikas ja Lääne-Euroopas ning terves arengumaailmas. Vahel võib õnnestuda ninapidi vedada ka skandinaavlasi. Venelasi ninapidi vedada on märksa raskem - nad on meile liiga sarnased. Nii nagu aimame ka meie oma tausta tõttu läänlastest kergemini ära venelaste mõtteviisi.
Kohates Kirde-Eesti tööstusmaastikul uue elu algeid kerkisid Moskva ajakirjanikele mõistagi esimesena silme ette nende endi väljasurnud tööstused. Rootsi omanduses Kreenholmi uues tsehhis, kus eestikeelset sõna kuuleb harva, küsib üks külaline teiselt: ei tea, mis küll segab venelastel samamoodi töötamast?
Märksa paremini kui Eesti välisministeeriumi regulaarsed avaldused venekeelse elanikkonna õiguste kaitstusest mõjusid moskvalastele kindlasti Ida-Viru ettevõtteis juhtivatel kohtadel tegutsevad venekeelsed spetsialistid, kes entusiastlikult räägivad oma karjäärist ja Narva venekeelses lütseumis õppivaist lastest. Pension on aga Vene omast üle kahe korra suurem nii eestlasil kui siinseil mitte-eestlasil.

Eestikeelset uudiskünnist ei ületanud

Poliitilise poole pealt juhtus visiit ajakirjanike jaoks ideaalsele ajale. Eestis on toimunud võimuvahetus, kus tipus on Vene suunal aastaid valitsenud kompleksid ja paranoia asendumas vastastiku kasuliku koostöö otsimisega. Kuigi meie välisministeeriumi pistrikud pole veel Lääne ja Venemaa uusi suhteid suutnud Eesti oludesse tõlkida, on riigiaparaadi uutele oludele kohanemine siiski vältimatu ja juba märgatav protsess. Seda kummastavam on aga jälgida, kuidas eesti meedia oma Vene-kompleksidest vabaneda ei üritagi.

Eesti venekeelse meedia huvi Moskva ajakirjanike vastu oli mõistetav - intervjuu Eesti Raadio Narva stuudios, uudis venekeelses Aktuaalses Kaameras, piisav kajastus Molodjozh Estoniis jne. Eestikeelne meedia oli idakolleegide külaskäigu suhtes valdavalt kas moonutav või silmapaistvalt ignoreeriv.
Teisipäevane Aktuaalne Kaamera pidas võimalikuks avauudisena teatada, et Suurettevõtjate Assotsiatsioon üritab lahendada õigeusu kirikutüli ning seda protsessi on kutsutud jälgima Vene ajakirjanikud…
Vene ajakirjanike küllakutsumise plaan oli Ajakirjanike Liidul juba mullu kevadel, kuid mitmetel põhjustel jäi asi siis katki. Mullu oktoobris Moskvas Ajakirjanike Majas toimunud uute meediatehnoloogiate seminaril väljendasid venelased oma selgemat huvi Eesti külastamise vastu ning Tallinna jõudes pakkusingi oktoobri lõpul projekti sponseerimist Tiit Laja Tööandjate Keskliidule.
Toonasele valitsusele orienteerunud ettevõtjate organisatsiooni loobumisel pöördusin novembri alul hoopis pragmaatilisema Jaak Saarniidu Suurettevõtjate Assotsiatsiooni poole. Huvi oli esimesest jutust selge ning juba novembri keskel kinnitasime visiidi toimumise aja. Siis ei osanud meist keegi arvata, et kuu aega hiljem vahetub valitsus Tallinnas ning varsti ka Toompeal. Veelgi absurdsem on aga väita, et ajakirjanikud kutsuti siia Vene kirikuküsimusi klaarima…

A mis teid huvitab Moldovas?

Terve nädala jooksul ületas seoses Vene ajakirjanike visiidiga tähelepanu künnise vaid intervjuu TV3 Kahvlis, kus Hannes Võrno küsimusele: mis venemaalasi Eestis huvitab, küsis Sergei Minajev (Vetshernjaja Moskva) vastu - aga mis probleemid huvitavad eestlasi näiteks Moldovas? Saates Sergeiga koos esinenud Jelena Shesternina (Izvestija) võttis Võrno pakkumisel saatejuhile küsimusi esitada üles eestivenelaste kodakondsuse teema. Noorte ja andekate Vene ajakirjanike avameelne esinemine lõi meie meediaringes küll laineid, uudistes see enam ei realiseerunud.
Postimehega samasse kontserni kuuluv ja samas majas asuv Kanal 2 tegi järgmisel päeval ära kaameratöö, võttis intervjuud Trudi ning Komsomolka ajakirjanikelt ning soovitas samal õhtul Uusi Uudiseid jälgida. Eetrisse lõik sel õhtul siiski ei jõudnud. Niisamuti, nagu ei ületanud Vene ajakirjanike visiit omaenda toimetusse uudiskünnist ka laupäevases Postimehes. ETVs venekeelse Sputniku saate salvestusel näidati moskvalastele küll mingi erikoera nuuskimist, kuid saatesse Vene ajakirjanikke ei palutud.
Üks koer oli Eesti avalik-õiguslikule vene toimetusele olulisem üheksast Venemaa juhtiva väljaande ajakirjanikust.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)