MPEÕK Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (19. juuni 1924 Tallinn – 19.aprill 2018 Tallinn)

Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder: "Oma sügava ususõbralikkuse ja koostöövalmidusega on metropoliit Kornelius äratanud austust ja lugupidamist. Kirikujuhina, peakarjasena oli ta suureks eeskujuks mitte ainult oma kiriku liikmetele, vaid ka teiste kirikute liikmetele, meile kõigile. Jumal õnnistagu tema mälestust!"

Ajalugu on näidanud metropoliit Korneliuse erilist tasakaalukust keerukatel 90-ndatel aastatel, kui tema juhitud Eesti Õigeusu Kirikut ei tahetud seadustada ning tehti selle kiriku toimimiseks kõikvõimalikke takistusi.

EELK peapiiskop Urmas Viilma ütles oma järelehüüdes, et Eestis sündinud ja siin peaaegu kogu elu vaimulikku teenimistööd teinud metropoliit Kronelius oli heaks sõbraks ja vaimulikuks vennaks Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule ja tema juhtidele. „Avaldan Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku nimel sügavat kaastunnet Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule ning selle kiriku õigeusklikele õdedele ja vendadele Eestis Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse surma puhul. Metropoliit Korneliuse teenimistööd iseloomustab püüdlus oikumeenia, rahu, õigluse ja üksmeele poole. Austan lugupidamisega kristliku venna ja Eesti ühe suurima toetajaskonnaga kiriku juhi mälestust ning palun talle rõõmsat ärkamist igavesel hommikul.“

Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas: „Minu sügav kaastunne Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule ja kõigile selle kogukonna liikmetele auväärt metropoliidi Korneliuse lahkumise puhul. Vene Õigeusu Kiriku vanima arhierei, Tallinnast pärit metropoliit Korneliuse elutee peegeldas kiriku keerulist ajalugu 20. sajandil. Ühinen leinas metropoliidi lähedastega.“

Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid: „Mälestan Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliiti Korneliust. Südamlik kaastunne tema lähedastele ja Õigeusu Kiriku liikmetele.“

Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Tallinna linnapea Taavi Aas avaldavad sügavat kaastunnet Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse lahkumise puhul. „Teade Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse lahkumisest täidab meie hinge sügava kurbusega,“ sõnasid pealinna juhid. „See on korvamatu kaotus Tallinnale ja kogu Eestile. Meie südamesse jäävad alatiseks soojad mälestused metropoliit Korneliusest kui äärmiselt lahkest inimesest. Avaldame siirast kaastunnet tema lähedastele ja kõigile Õigeusu Kiriku liikmetele.“

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (ilmaliku nimega Vjatšeslav Vassiljevitš Jakobs) sündis 19. juunil 1924 Tallinnas pärast revolutsiooni Eestisse sattunud tsaariarmee ohvitseri perekonnas ja oli ema poolt mitmendat põlve tallinlane.

1943. aastal lõpetas gümnaasiumi ja teenis köstrina Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kirikus. 19. augustil 1945 pühitseti Tallinna ja Eesti ülempiiskopi Paveli (Dmitrovski) poolt diakoniks. 8. veebruaril 1948 pühitses Tallinna ja Eesti piiskop Issidor (Bogojavlenski) ta preestriks, määrates teda Haapsalu Maarja Magdaleena koguduse esipreestriks ning Vormsi ja Väike-Lähtru õigeusukoguduste hooldajaõpetajaks.

1951. aastal lõpetas Vjatšeslav Jakobs kaugõppes Leningradi Vaimuliku Seminari ja teenis aastail 1951–1957 preestrina Vologda piiskopkonnas. Sinna mineku põhjuseks oli abikaasa haigus Haapsalu niiske kliima tagajärjel.

27. veebruaril 1957 vahistas Vologda oblasti KGB ta "nõukogudevastase agitatsiooni" pärast (see tähendas religioosse sisuga raamatute omamist ja vestlusi usklikega) ja 16. mail mõistis Vologda oblastikohus ta VNFSV Kriminaalkoodeksi 1. osa 58-10 paragrahvi alusel süüdi ja karistas 10-aastase vabadusekaotusega. Kinnipidamisaeg möödus Mordva (Dubravlagi) poliitvangilaagrites. 12. septembril 1960 lühendas Ülemkohus kinnipidamisaega 5 aastani. Mordva ANSV ülemkohtu otsusega 7. septembrist 1960 vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt. (Rehabiliteeriti 14. oktoobril 1988, kui talt võeti süüdistus kuritöökoosseisu puudumise tõttu.)

Septembris 1960 pöördus isa Vjatšeslav tagasi Eestisse ning määrati novembris Tallinna Nõmme Ristija Johannese kiriku esipreestriks, kellena teenis kuni piiskopiks pühitsemiseni 1990. aastal.

1990. aasta 20. juulil, esimesel Püha Sinodi istungil, mis toimus Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Aleksius II eesistumisel, valiti mitrakandja ülempreester Vjatšeslav Jakobs Eesti Piiskopkonna Valitsuse nõukogu liikmeks ning määrati nõukogu esimeheks. 21. augustil pühitseti Petseri Jumalaema Uinumise kloostris Korneliuse nimega mungaks ja 6. septembril ülendati arhimandriidiks. 14. septembril toimus Tallinnas Neeva Aleksandri peakirikus arhimandriit Korneliuse nimetamine Tallinna piiskopiks ja patriarhlikuks vikaariks. Hirotoonia, mis toimus 15. septembril, viisid läbi Moskva ja kogu Venemaa pühim patriarh Aleksius II, Helsingi metropoliit Tihhon (Soome Õigeusu Kirikust), Tambovi piiskop Jevgeni, Podolski piiskop Viktor ning Novgorodi piiskop Lev.

Seoses Püha Sinodi poolt Eesti Õigeusu Kirikule autonoomia andmise otsusega sai piiskop Korneliusest Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja tiitliga "Tallinna ja kogu Eesti piiskop". 1995. aastal ülendati ta peapiiskopi seisusesse. 6. novembril 2000 anti valitseja Korneliusele Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi tiitel.

Viimases kõnes 8. aprillil 2018 ütles metropoliit Kornelius: „Elu jooksul saab igale inimesele osaks suur hulk katsumusi ja kannatusi. Ning tihti tundub, et ühele või teisele inimesele on osaks saanud väga raske või isegi üle jõu käiv rist. /---/ Inimesele tundub, et koos tema lahkumisega sellest nähtavast maailmast laskub alla must läbipaistmatu kardin ja algab mitteolemine. Kuid see pole nõnda. Surma ei ole!“

Oma mälestustes on metropoliit Kornelius kirjutanud: „Ma pole kunagi soovinud saada ülemhingekarjaseks, ent nähes selles teenimises Jumala kutset, võtsin selle vastu ja kannangi nüüd. Kogu minu elu näib mulle olevat selle kutse järgi käimine, mis on toonud mulle suurt rõõmu.“

Metropoliit Korneliust on autasustatud Igor Severjanini preemiaga (2001) ja Tallinna teenetemärgiga (2005).

Kaastunne lähedastele ja kõigile Õigeusu Kiriku liikmetele!

Olgu õnnistatud tema mälestus!

PEETER  RAHNEL,

religiooniajaloo huviline,

Mulgi vallavanem

Jaga |