Koht kalmistul ju on, mis te veel tahate?

MAI-LIIS ADAMS,      15. juuni 2005


Taastatud Eesti Vabariik on lahkelt andnud mulle koha Metsakalmistul, kuid omandireformi käigus võeti ära minu pere kahetoaline korter Tallinnas.

Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento Tallinna Ühendusel on Metsakalmistul krunt, mille hooldamiseks eraldab riik raha.
Viimane eraldamine oli mais 2005. aastal ja siis anti meile 123 500 krooni, nagu teatas justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juht Tiina Urm. Et surnuid mälestatakse, on auväärne asi.

Aga kuidas siis jääb elavatega?
Elavate represseeritute probleemid on ainult nende probleemid – kui saad hakkama, siis elad ja kui enam ei saa, siis sussid püsti ja jalad ees kalmistu poole.
Mina ajan oma pere korteriasju juba 10 aastat, tulemusi ei ole.
Pöördusin endise presidendi Lennart Meri poole, arvasin, et ta mõistab. Ta on ju ise ka represseeritud. Presidendi kantselei ei hakanud süvenema minu asjasse ja Urmas Reinsalu, kes oli kantselei direktor, saatis minu kirja otsekohe Tallinna linnavalitsusele. See oli juunis 2001. aastal. Ootan lahendust siiani.
Represseeritute seadusse ei pandudki üldse sisse represseeritute elamisprobleemide lahendamise viise ja garantiisid. Tollane justiitsminister Ken-Marti Vaher, kes represseeritutega tegeles, tagastas julmalt kõik uude seadusse esitatud ettepanekud. Siis oli juuli aastal 2003.
Aastal 2004 loodi represseeritute komisjon, mille eesotsas oli jälle justiitsminister Ken-Marti Vaher, kes pidi tegelema represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuste lahendamisega. Ta muidugi ei tegelnud, kuigi selle tarvis oli riik eraldanud seitse miljonit krooni.
Pöördusin oma probleemiga järjekordselt Vaheri poole. Ja jälle üllatas mind Vaher oma ükskõiksusega. Vastuses oli selgelt kirjas, et riigi eraldatud raha võib kasutada üksnes represseeritute mälestuse jäädvustamiseks, mitte elustandardi parandamiseks. Võta näpust, tuleb välja, et parem on olla surnud kui elav.

Represseeritud mingu kalale!
Aga mis siin kurvastada. Elavatele represseeritutele on antud hulk soodustusi. Kalapüügilubasid saavad nad kergemini kui teised inimesed. Üle mitme aasta saab ilma rahata laulupeole minna. Mõnda muuseumi saab sisse odavamalt. Saunapiletile pidi allahindlus olema. Mõni sent rohtude ostmiseks, kuid seegi vaid vastavalt antud nimekirja järgi. Kui sinu tervis vajab rohtu, mis ei ole ministeeriumi antud nimekirjas, siis ei saa sa sentigi. Nii virelemegi. Kui tervist on, käi kalal ja laulupeol. Kui tervist pole, sure ära. Aga kus enne surma elada, ei oska mulle keegi öelda.
Minu pere sissetulek on nii väike, et ükski pank laenu ei anna, riik ei taha ka lahendada enda tekitatud probleemi.
Mind paneb imestama, et ükski partei, välja arvatud Keskerakond, ei taha kuulda sundüürnikest, nii nagu neid ei olekski. Aga meid on ju päris palju.
Võtame eeskuju Saksamaalt, kus ühinemisel Ida-Saksamaaga ei tagastatud natsionaliseeritud elumaju omanikele, riik kompenseeris neile majade maksumuse ja inimesed jäid edasi elama oma korteritesse.
Aga meie? Jagasime majad laiali ja nende elanikud viskasime tänavale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)