![]() Maakool säilitab eestluse ja kultuuri läbi aegadeARVO ADELBERT, 02. märts 2011Olles N.Liidu aegse süsteemi kohaselt pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1962. aastal tööle suunatud vastrajatud Koeru Autoremonditehasesse, puutusin kokku ka tolleaegse maaelu suurte murede ja väheste rõõmudega. ARVO ADELBERT, Keskerakonna kandidaat nr 681 Järva- ja Viljandimaal
Juba siis oli kaadriprobleem aktuaalne. Maanoored läksid ära linna - õppima, seal leiti ka töö- ja elukoht. Maa tühjenes Maaelu edenedes tekitati maale perspektiivsete keskustena nn agrolinnakud, mille keskseks üksuseks kujunes kool. See pidi ilmtingimata olema keskkool, sest tollal kehtis ka üldise kohustusliku keskhariduse nõue. Elu Koerus hakkas jõudsalt edenema sestpeale, kui 1970-ndate alguses ehitati valmis uus maja keskkooli tarvis. Minu pikaaegne kogemus sealse tehasedirektorina ütleb seda, et keskkool on nagu ainus kaev keset küla, ilma milleta tänapäeval elu võimalikkusest maal rääkida ei saa. Olgu tegu põllumajandusega või ettevõtlusega mõnes muus valdkonnas; kõik see vajab inimesi, kel laste koolitamise pärast muret ei peaks olema. Just nüüd on aga käima pandud järjekordne haridusreform, mille tagajärjel praktiliselt kaotatakse ära maakeskkoolid. Seda tehakse igati „õilsal" eesmärgil - kvaliteetse gümnaasiumihariduse võimaldamise lubamisega igale gümnaasiumilõpetajale. Kuid kvaliteedinõude täitmise eeltingimuseks on seatud -- igale koolile kolm paralleelklassikomplekti; see aga tähendabki kadu maagümnaasiumidele. Meenub mullune sõda lasteaiakohtade pärast Tallinnas, kus mõni aasta tagasi müüdi maha kunagi ehitatud lasteaiahooneid, sest kõigisse ei jätkunud piisavalt lapsi. Kabjahoop maaelule Kas tänane „koolireform" ei tekita mõne aja pärast analoogilist patiseisu tänastes oma keskkooliga maa-asulates? Seda siis, kui mõistliku sotsiaalpoliitika tulemusel leiavad iibeprobleemid ükskord lahenduse järjekordse beebibuumi näol. Seda esiteks. Teiseks: neis, küladest suuremates keskustes elab ja leiab teenistust lähemal või kaugemal see osa haritud rahvast, kes soovib samuti kasvatada oma lastest haritud inimesi. Kui kaob keskkool, kaovad samuti need inimesed koos lastega sinna, kus kooliskäimine on võimalik tunde kestvale bussisõidule aega raiskamata. Kokkuvõtteks: keskkoolide sulgemine „kvaliteetse hariduse andmise" sildi all tähendab sisuliselt järjekordset kabjahoopi maaelule tervikuna, mitte ainult töökohakaotust õpetajatel. Niisugune reform ei taga eesti rahvuse ja kultuuri säilimist läbi aegade, nagu põhiseaduse sissejuhatus deklareerib. See reform on ühepäevaperemehe tehtud. Keskerakonna maaelu arengupoliitika programmiliseks seisukohaks on seista maakoolide eest, et väga hea hariduse saaksid ka maalapsed. Samuti peetakse vajalikuks tasuta kõrgharidust. Usun, et maarahvas toetab meid nende eesmärkide elluviimisel. PILT: KOERU SÜDAMES: Arvo Adelbert näitab Koeru südames, kiriku ees, Koeru ja ümbruskonna gümnasistidele nende peatse koolitee suunda -- maakonnakeskusse Paidesse. #
Viimati muudetud: 02.03.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |