Lauri Läänemets:Tamkivi on tegelenud vaid lollustega

Riik eesotsas keskkonnaministri Jaanus Tamkiviga tahab veel sel aastal kärbetest tühjaks imetud eelarvele lisa teenida, paisates müüki ligi 20 000 hektarit omanikuta metsamaad. Kuidas Te seda kommenteerite?

Selline mõte on lollus ja just selliseid lollusi on keskkonnaminister Jaanus Tamkivi viimased kaks aastat ainult teinudki. Metsamüük kui rahateenimise viis on kõige kergem valik, selle peale tuleks ka väike laps.

Pakun valitsusele palju kasulikuma lahenduse. Nimelt toob kaks miljardit krooni euroraha maksudena riigieelarvesse tagasi umbes 400 miljonit krooni. Viimase kahe aastaga on keskkonnaministeerium suutnud eurorahasid kasutada 0,14%. Kui nad tegeleksid peale iseenda reformimise ka keskkonnaküsimustega, ei peaks metsi müüma.

Praegusel raskel ajal käib riigile suure hulga metsa majandamine võib-olla siiski majanduslikult üle jõu ja ehk ongi targem see vara erakätesse anda?

Ei taha uskuda, et me metsade hooldamisega hakkama ei saa. Kuid kui nii peaks olema, siis on põhjused teada. Esiteks viidi eelmisel aastal läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) reform, mille tulemusena koondati 200 metsnikku ning kaotati 47 metskonda. Lisaks muudeti metsaseadust, mille tulemusena valitsus sai eelarve aukude katteks võtta aastate jooksul kogutud RMK reservi, mis oli rohkem kui 500 miljonit krooni. Kui midagi üle jõu käib, siis on niisugune olukord teadlikult tekitatud, selle vastu on meie kodanikuliikumine ka sõdinud.

Miks metsamüük praegusel hetkel õigustatud ei ole? Milliseid ohte Te metsamüügi plaanides näete?

Teatud taime- ja loomaliikide elutingimused saavad tekkida vaid pika aja jooksul looduslike protsesside läbi – üks puuliik asendub teisega, kellelgi on elukoht vanades puudes jne. Soome ja Rootsi varasem näide on hoiatav. Nimelt teatasid sealsed keskkonnaühendused eelmisel aastal, et pideva raie ja metsaistutamise tulemusena on ohtu sattunud 5000–6000 taime- ja loomaliiki. Peaksime sellest õppima ja kuulama rahastajate asemel hoopis vastava eriala spetsialiste.

Kuidas tuleks Eesti riigile kuuluvasse metsa suhtuda – on see pelgalt üks varaliik, mida on võimalik rahaks vahetada, või on tegemist sümboliga nagu riigilipp või hümn? Kuna mets kuulub eesti rahvale, kas peate enne metsa laiaulatuslikku müüki vajalikuks referendumi korraldamist?

Mets on meie kodu. Mets on osa eestlaseks olemisest. Aastasadu on metsad eestlasi kaitsnud, nüüd peame meie metsi kaitsma. Metsal on eriline koht eestlaste elus, see on üks meie identiteedi osa. Mets on asi, mille üle eestlased on uhked olnud. Referendumit sellistes küsimustes korraldama ei peaks. Sellised küsimused ei tohikski valitsuses üldse jututeemaks olla. Pigem tuleks praegu erakorralised valimised korraldada.

Mille poolest on Eesti mets Euroopas unikaalne nähtus?

Suurem osa Euroopast on põllud ja linnad, metsad sarnanevad seal Kadrioru pargiga. Eesti omaga sarnast metsa leidub vaid vähestes riikides. Lisaks on Eesti metsas väga palju linnu- ja loomaliike, keda Euroopas näeb vaid loomaaias. Kogu Eesti metsast saadava puidu väärtus on 50 miljardit krooni. Kuid mets kui ökoloogiline eluskooslus on hindamatu. Sellega peaks arvestama.

Kaua võtab aega, kuni maharaiutud alale uus mets peale kasvab?

Oleneb puuliigist. Kask peaks vähemalt 60 aastat olema kasvanud, kuusk vähemalt 80 aastat.

Küsis INDREK VEISERIK

Mida kujutab endast kodanikuliikumine „Päästke Eesti metsad!“?

Liikumine loodi aprillis 2008. aastal. Loomise ajendiks oli RMK reform, mille tulemusena riik ei suuda oma metsade eest hoolitseda, ning keskkonnaministeeriumi soov muuta metsaseadust. Liikumise „Päästke Eesti Metsad!“ taga on peamiselt noored, kes Eesti riigist hoolivad. Algatajate sekka kuuluvad mitmed kodanikuühendused, mitmesuguste erakondade liikmed, metsamehed, üliõpilased. Liikumine on apoliitiline ja erakondade ülene.

Jaga |