Repressiivne omandireform

Avalduses tuletab Üürnike Liit meelde, et riigi juubeliaasta tunnuslauseks on  „Ühiselt ehitatud riik“ ja et eelmise sajandi lõpukümnendil taastasime riikliku iseseisvuse rahva suurte ootuste alusel, mida imetles kogu maailm. “Laulva revolutsiooni ja Rahvarinde tegevuse taustal paisus rahvuslik iseteadvus. Eesti oli avatud  koostööks ja ootas  Teise Ilmasõja aastail võõrsile sattunud kodanikke kodumaale tagasi,” meenutatakse avalduses.

Kuid rahvuslik-radikaalsed poliitilised jõud alustasid õigusliku järjepidevuse taastamist n-ö restitutsioonilisel alusel, võtmata arvesse teadlaste ja poliitiliselt tasakaalukate jõudude põhjendatud vastuväiteid ja otseseid hoiatusi.

“Hüljates sotsiaalse ja majandusliku solidaarsuse tee, päästeti valla neoliberalism kui ohjeldamatu omakasu taotlemise vabadus. “Plats puhtaks!”, „Riik on halb peremees!“ ja „Meie aitame neid, kes suudavad ennast ise aidata!“ loosungid ilmestasid seda aega. Alustati rahvusliku vara ümberjagamist poliitiliste otsuste alusel,” seisab Üürnike Liidu avalduses.

Eesti sundüürnike ühendus nendib, et Euroopa õigusruumis tavatu omandireformi teostamine oli võimalik ainult nii – peatades Euroopa  inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja selle lisaprotokollide asjakohaste sätete kehtivuse, mida Riigikogu tegi reservatsiooniga 13. märtsil 1996.

“See välistas rahvusvahelise sekkumise ja muutis omandireformi repressiivseks,” väidavad avaldajad.

Kogu omandireformi elluviimise ajal kehtis omandireformi aluste seaduses eesmärgiline säte paragrahv 2 lg 2, mille järgi “Omandireformi käigus vara tagastamine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut”.

Selle sätte ignoreerimine 17 aasta jooksul annab alust näha toimunus põhiseaduse vastuolu omandireformi aluste seadusega, mistõttu nn tagastamine on sageli algusest peale olnud õigusvastane.

“Elamumajanduses kaasnes sellises olustikus äärmuslik künism kaaskodanike suhtes. Sotsiaalteadlased hindasid omandireformi teostust skisofreeniliseks. Tekkisid majade tagasisaajad – uusomanikud ja nn sundüürnikud, kes jäid ilma oma eluruumi üldistel võrdsetel alustel EVP-dega erastamise võimalusest,” kirjutatakse avalduses.

?ürnike Liidu avalduse väitel tekkis Eestisse sundüürnikke kolm-neli korda rohkem kui oli bolševike poolt küüditatuid. “Milles on nende inimeste süü?” küsivad avaldajad.

Heastamaks omandireformi tõttu sundüürnikele põhjustatud ülekohut ja neile tekitatud kahju, peab EÜL vajalikuks, et sundüürnikud, kes jäid ilma oma eluruumi üldistel võrdsetel alustel EVP-dega erastamise võimalusest,

                                saaksid  kompensatsiooni  tekitatud  materiaalse  kahju  eest,

                                lähtudes  nende  eluruumi  turuhinnast  ja

                                 neile  hüvitataks  tekitatud  moraalne  kahju,  võrdsustades

                                sundüürnikud  sotsiaaltagatiste  osas  represseeritud  isikutega.

Jaga |