![]() Mihhail Stalnuhhin: Koostööle Venemaaga mõnes valdkonnas alternatiivi poleKn, 30. november 2016Eesti ja teised Balti riigid on suurimad kaotajad Euroopa Liidu poolt kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide tagajärjel, selgub Genfi rahvusvaheliste ja arengu- uuringute instituudi (PSIG) raportist. Eesti puhul on eksport Venemaale kahe aastaga kõige rohkem kahanenud, selgub Genfi teadlaste koostatud analüüsist.
Kui Eesti eksport Venemaale moodustas 2013. aastal kogu Euroopa Liidust väljapoole minevast Eesti ekspordist 39,5 protsenti, siis 2015. aastal oli väljapoole EL-i suunduvas ekspordis Venemaa osakaal 26,8 protsenti, mis teeb languseks 12,7 protsendipunkti. Lätil oli sama näitaja 10,7 ja Leedul 9,1 protsendipunkti. Järgnesid Slovakkia (7,7), Tšehhi (7,3), Poola (7,2) ja Soome (7,1). Euroopa Liidu keskmine on 2,8 protsendipunkti. Kesknädal palus seda kommenteerida Riigikogu rahanduskomisjoni esimehel Mihhail Stalnuhhinil (Keskerakond): Tagantjärele tark olla on lihtne, kuid mõnevõrra labane. Mis mõtet on praegu meelde tuletada pronksiööd ja Eesti tollase peaministri kuulsat lauset, et Vene transiiti polegi meil vaja? Või seda lugu, kuidas Eesti loobus Nord-Streamist? Venemaa sanktsioonid lihtsalt tegid lõpu pikaajalisele protsessile, mille käigus me ise puurisime auke oma paadi põhja. Hetkel on vaja vaadata tulevikku. See on nagu poksis: kaotab see, kes hiljem reageerib. Ning küsimus on selles, et kes esimeste hulgas saab aru, et koostööl Venemaaga mõnes valdkonnas alternatiivi pole. Kui räägitakse sellest, et idanaabriga ei saa äri teha poliitilistel põhjustel, siis ütlevad seda reeglina needsamad inimesed, kes entusiasmiga ootavad majanduslike suhete laienemist kommunistliku Hiinaga või mõne režiimiga Lähis-Idas, kus turupäeval keset pealinna päid raiutakse. Retoorikat on vaja vahetada. Kui küsitakse, et millega võib Eesti Vene turul läbi murda, siis on selleks näiteks teede remont, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimine ja rajamine, prügimajandus ja heakorrastus. Mõned asjad veel, mis aitaksid meil oma majandust tervendada. Jah, oleme sanktsioonide tõttu palju kaotanud. Eriti kahju on põllumeestest, kelle elu on „tänu“ Aafrika sigade katkule ja Euroopa sanktsioonipoliitikale põrguks tehtud. Aga oleme veel elus, mis tähendab, et kõike on võimalik parandada. Rahval minu arvates on see soov olemas, nüüd on vaja, et see soov majandussuhteid parandada tekiks ka riigil.
[illustratsioon] BNS ja ERR avaldasid 7. novembril uudise sellest, et Eesti ja teised Balti riigid on suurimad kaotajad Euroopa Liidu poolt kehtestatud Venemaa-vastaste sanktsioonide tagajärjel. Viimati muudetud: 30.11.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |