![]() Prügirindel muutusetaANTS KULL, 26. oktoober 2011Rõõm on kuulda, et Eestit eesrindlikkuse pärast Euroliidus kiidetakse. Me olevat esimesena algatanud prügikoristuspäeva, mida teised kavatsevad nüüd järele teha. Meile tegelikult see polegi uudis - nõukaajal oli ju kaks korda aastas suurpuhastus, mida nimetati leninlikuks laupäevakuks. Eestis võetakse prügiasjandust kui ülitähtsat riiklikku ülesannet, mis peab hõlmama kõiki ja kõike. Keskkonnaministeeriumist kostab karmilt: „Korraldatud jäätmeveoga tuleb liituda kõikidel maja-, korteri- ja suvilaomanikel!" Tore on: minul ja kindlasti kõigil tublidel korteriomanikel, kes oma eluasemega kuuluvad korteriühistusse ja maksavad igakuiselt ühisusele prügiveomaksu, tuleks siis veel sõlmida isiklik leping mõne maailmatasemel prügifirmaga, kes on sättinud end Eesti prügiturule ja kellele on siin (mille alusel?) määratud oma kindel korjemaa. Niigi on nõnda, et linnainimesele, kes pole suvel oma suvilas käinudki, tuleb ikka prügiveoarve. Ka see, kes veab autoga suvekodust oma prügi oma linnaelamise lepingulisse konteinerisse, peab veel maksma seeläbi maaelamises tühjaks jäänud konteineri „tühjendamise" eest. Selliste pealesunnitud lepingutega saab vägevasti toota mittetöist tulu ehk nagu mõni ütleb: „Haltuura õitseb!" Kurvaks lohutuseks olgu, et paremateski naabermaades polevat reakodanikust „prügitootjal" kergem. Meie Keskkonnaministeeriumis parastatakse: ka Põhjamaades on jäätmeveoga liitumise kohustusest lausa võimatu priiks saada. Prüginduslipp lehvib uhkesti. Ja prügi toodab - kellele tulu, kellele kulu. ANTS KULL, Harju maakond Viimati muudetud: 26.10.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |