„Õnnetu Hiina“ – raamat, annab turbotõuke hiinlaste eneseusule

Aprillis, enne 2008. aasta Pekingi olümpiamänge aga hakati olümpiatuletõrvikut kandvaid hiina sportlasi mitmel pool maailmas  ründama. Ka Lääne meedia asus nende suhtes teravale positsioonile. Näiteks Londoni ajaleht Daily Mail nimetas neid tõrvikukandjaid „kohutavateks hiina teeröövliteks“. Ühes Saksamaa ajakirjas ilmus seda teemat puudutav lugu pealkirjaga “Selliseid inimesi ei tohiks lubada meie tänavatel liikuda“.

Hiinlastes tekitasid niisugused reageeringud suurt frustratsiooni. Noorem põlvkond tundis alandust. Mõrud viljad ei lasknud end kaua oodata.

„Õnnetu Hiina“ teeb noored hiinlased õnnelikuks

Tänavu 13. märtsil ilmus Hiinas raamat „Õnnetu Hiina“. See on viie autori (Wang Xiaodong, Liu Yang, Song Qiang, Huang Jisu, Song Xiaojun)  esseede kogumik. Väljaanne muutus kohemaid bestselleriks – 11 päevaga müüdi seda 100 000 eksemplari. Nüüd on müügil juba kordustrükk. Hiina peamistes internetifoorumides ja suhtlusportaalides on loodud pisikesed „Õnnetu Hiina“ innukate lugejate kommuunid.

Teos on mõeldud eelkõige nooremale põlvkonnale, kelles tahetakse esile kutsuda tugevaid natsionalistlikke tundeid. „Me seniajani tunneme end  allasurutuna, kui Lääs meid kritiseerib või mõistab hukka,“ sõnas raamatu väljaandja Zhang Xiaobo.

“Kui tagasi vaadata inimtsivilisatsioonide arenguloole, näeme, et meie, hiinlased, oleme kõige paremini ette valmistatud seda maailma juhtima; Lääs olgu teisel kohal,“ märgivad teose autorid.

Nad pooldavad jäigema hoiaku võtmist kõigi Hiina-vastaste suhtes. Eriliselt taunitakse raamatus Prantsusmaa presidenti Nicholas Sarkozy'd, kes mullu kohtus eksiilis elava Tiibeti usujuhi dalai-laamaga. Trükis annab karmi hinnangu kõigile riigijuhtidele, kes kritiseerivad Hiina poliitikat Tiibetis: „Te võite alustada meiega sõda, kui teil on selleks piisavalt julgust. Vastasel korral hoidke oma suu kinni!“

Raamatu autorite arvates on Hiinal praegu liiga väike mõju Maailmapangas ja Rahvusvahelises Valuutafondis IMF. Nende hinnangul põhjustas nüüdse üleilmse finantskriisi ülikorrumpeerunud USA ühiskond. „Kui Hiina muutuks maailma juhtivaks riigiks, ei käituks ta vastutustundetult, ahnelt ja loiult nagu seda on teinud röövimiste ja petmistega seotud USA. Ameeriklased on põhjustanud majanduslanguse tervele maailmale,“ märgib raamat „Õnnetu Hiina“.

Ametlik Hiina  äraootaval seisukohal

Kuna „Õnnetu Hiina“ populaarsus nooremate hiinlaste seas on ülisuur, suhtuvad Hiina Kommunistliku Partei liidrid olukorrasse ettevaatlikult. Võimud püüavad selle raamatu tähtsust avalikult kahandada.

Riikliku uudisteagentuuri Xinhua teade „Õnnetu Hiina“ ilmumisest kandis pealkirja „Ühiskondlikke muutusi taotlev raamat ei suutnud rahvas tekitada huvi“. Xinhua uudises lastakse ühel raamatumüüjal väita, et  „Õnnetul Hiinal“ polevatki erilist minekut. „Raamat teatab, et kuna hiinlaste jõud maailmas on kasvamas ettenägematult kiiresti, peaks Hiina lõpetama enese alahindamise. Hiina peab tunnistama endale, et riigil on piisavalt jõudu asuda juhtima maailmapoliitikat ja et Hiinal on vaja end lahti murda igasugusest Lääne mõjust“ – nõnda tutvustas Xinhua seda raamatut.

Hiina võimude soov mitte kritiseerida „Õnnetut Hiinat“ on igati mõistetav. Praegu on veel liiga vara hinnata, milliseks kujunevad laiade rahvahulkade tegelikud reaktsioonid. Mitmete vaatlejate arvates on sellel raamatul võimu ja kaalu määrata, millise suuna valib Hiina lähitulevikus.

Seni on Hiina võimud hoidnud suhetes lääneriikidega suhteliselt leebet kurssi, kui jätta arvestamata Tiibetiga ja Sudaanis asuva Darfuriga (Hiinal on Aafrikas sügavad majandushuvid) seotud vaidlused. Hiina on Lääne suhtes olnud koostööaldis. Kuna Hiina on osutunud USA-le ja mitmetele olulistele Euroopa riikidele vajalikuks krediitoriks, püüavad need samuti hoida häid suhteid Hiinaga.

Kui „Õnnetus Hiinas“ esitatud ideed üha enam leiavad vastukaja rahva hinges, võib noorem hiinlaskond hakata survestama Hiina valitsust, et  raamatus käsitletud ideid viidaks rahvusvahelises poliitikas ellu. Hiina poliitikud oleksid siis sunnitud oma poliitikat muutma, et see vastaks noorema põlvkonna uuenenud meeleoludele.

Jaga |