Jurist annab nõu

Aslan Liivak,      25. september 2002


Olles eelnevalt käsitlenud siin korterite ostmist ja müümist, ei saa minna mööda teemast, mis puudutab korterite üürimist. Eelkõige küsimust üürist - mis see on ja milliseid kohustusi ta endas kätkeb.

Vanast ajast on meil jäänud sisse komme, et nimetame maja korrashoiu, haldamise ja hooldamise eest tehtud makseid üüriks. Tegelikult on võlaõigusseaduse § 271 alusel sätestatud üüri mõiste järgmiselt: üür on tasu, mida üürnik maksab üürileandjale asja kasutamise eest. Korteri puhul on korteriüüriks tasu, mida makstakse korteri kasutamise eest. Neid makseid aga, mida vanasti nimetati üüriks, nimetatakse kommunaalmakseteks.

Eelpool toodud üüri definitsioonist ei loe päris selgelt küll välja, kas tasu asja kasutamise eest peab sisaldama ka tasu selle eest, mis selle asjaga kaasneda võib.
Korteri üürimise puhul tekib küsimus, kas üür sisaldab maamaksu ja kommunaalmakseid: vett , elektrit, prügivedu jpm. Neid nimetatakse teisisõnu kõrvalkuludeks.
Levinud praktika on, et üürile lisanduvad veel kommunaalmaksud. Näiteks on lehes kuulutus: üürile anda 2-toaline korter Mustamäel 2500 krooni kuus. Tegelikkuses tuleb teil maksta 2500 krooni korteriomanikule ja kommunaalmaksudeks umbes 1000 krooni - suvel 700 krooni ja talvel kuni 1200 krooni. Kommunaalmaksude suurus võib olla väga erinev, sest see sõltub antud majast - millised haldusfirmad seda haldavad jne.

Võlaõigusseaduse § 292 lg 1 sätestab kõrvalkulude osa järgmiselt: lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid - kõrvalkulusid - üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Samuti on ka maksude ja koormiste osas. VÕSi § 293 kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Seega, kui teil on sõlmitud üürileping, milles on ette nähtud üksnes üüri maksmine, ei ole teie kohustuseks maksta korteri üürimise puhul näiteks maamaksu või elektri või vee eest, kui nende maksmises ei ole üürilepingus otse kokku lepitud.

Võlaõigusseaduses on veel mitmeid sätteid, mis puudutavad üüri maksetähtpäeva, üüri maksmisest keeldumist, üüri alandamist jt küsimusi, mis võivad üürisuhetes tekkida ja vajada lahendamist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)