Informatsioon tahab olla vaba ehk Wikileaksi "vilepuhujate" õigus

RAF-i peasekretär Aidan White peab vastuvõetamatuks püüdeid keelata inimestele õigust olla informeeritud. "Kuigi Wikileaksi paljastused võivad detailides piinlikkust tekitada, näitavad need korruptsiooni ja kahepalgelisust avalikus sektoris, mis väärib põhjalikku uurimist. USA on reageerinud Wikileaksi tegevusele meeleheitlikult ja ohtlikult, kuna minnakse vastuollu sõnavabaduse ja demokraatia fundamentaalsete printsiipidega," ütles White.

RAF ei õigusta sadade tuhandete salajaste materjalide avalikustamist, küll aga tervitab Wikileaksi otsust avalikustada informatsiooni läbi selliste usaldusväärsete meediaväljaannete nagu Der Spiegel, The Guardian, New York Times ja El Pais.

"Wikileaksi avaldatud materjale töötlevad professionaalsed ajakirjanikud, kes on teadlikud oma vastutusest avalikkuse ja nende inimeste ees, keda salajased dokumendid puudutavad. Alusetud on süüdistused, mis väidavad, nagu paneks salajaste materjalide avalikustamine teatud inimeste elu ohtu. Ainuke ohver antud situatsioonis on salastamiskultuur, mis on kestnud liiga kaua, hoides avaliku elu ebameeldivamat poolt varjatuna," sõnas White.

RAF on mures nii Wikileaksi asutaja Julian Assange'i kui ka Iraagis sõdinud USA sõduri ja praegu vahi all oleva Bradley Manningi pärast, keda kahtlustatakse materjalide lekitamises. Mõlemast mehest on saanud parempoolsete poliitikute ja eri riikide valitsusametnike sihtmärk.

Parempoolsete kommentaatorite üleskutsed Manning hukata ja Assange'i kui spiooni taga ajada, nagu nõudis hiljuti endine vabariiklaste asepresidendikandidaat Sarah Palin, näitavad RAF-i hinnangul tolerantsuse puudumist ja tagakiusamissoovide kasvu, mis ei ohusta  üksnes neid kaht meest, vaid kõiki ajakirjanikke, kes uurivad avalikku sektorit ja võimuesindajate tegevust.

„RAF-i liikmed toetavad "vilepuhujate" õigusi ja vastutustundlikku informatsiooni jagamist, lähtudes avalikust huvist," ütles White. Tema sõnul peavad ametnikud ja poliitikud kohanema faktiga, et ajakirjanikel on kohustus kirjutada ausalt ja täpselt, austades võrdselt kõigi ühiskonna osapoolte huve.

Kuna Eestis toimetatud ajakirjandusväljaanded viskusid oma hinnangute kujundamisel koheselt USA selja taha, siis avaldab Kesknädal väljavõtteid paarist vabameelsemast blogist, mida peavad Vilja Kiisler (mahvalda.blogspot.com) ja Daniel Vaarik (memokraat.ee)

Kn

[esiletõsted]

Inimese võib tappa, printsiipi mitte

„Salajaseks loodud info avalikustamine toob omakorda kaasa salastamismeetmete karmistamise ja poleks imestada, kui USA hakkaks peagi internetti tsenseerima Hiina kombel. Jne, jne. Kuni kahe vastandliku soovi - varjata ja avalikustada - sattumine äärmusse toob kaasa nn infoplahvatuse, mille tagajärjed on ettearvamatud. Kindel on aga, et teabe kui mittemateriaalse entiteedi [ingl entity - olem] kasutamine seninägematutel viisidel põhjustab olulised ja selgelt ootamatud muutused selles maailmas, mida harilikult nimetatakse reaalseks.
Kui USA-l õnnestubki Assange'ile ots peale teha, ei väära see protsessi. Vastamisi ei ole siin mitte niivõrd konkreetsed inimesed ja isegi mitte riigid, kuivõrd printsiibid. Inimese võib tappa, printsiipi mitte." mahvalda.blogspot.com

Aeglane võimuvahetus

„Wikileaksi üles pandud USA diplomaatide kirjavahetus ei ole ootamatu, see on lihtsalt üks episood aeglaselt toimuvast võimuvahetusest, mida juhib infotehnoloogia ning millesarnased on varem alati aset leidnud samaaegselt oluliste tehnoloogiate levimisega.

Nagu aeg-luubis toimuv plahvatus pillutab see võimumuutus laiali nende inimeste jalgealuse, kes usuvad, et informatsiooni saab jätkuvalt kinni hoida, ning lõhub ja kõigutab sellele usule rajatud organisatsioone, firmasid, riike, meediat, sest nagu öeldakse, informatsioon tahab olla vaba." memokraat.ee

Kesknädala trükkimineku hetkel seisis BBC portaalis esiuudisena üleval teade sellest, et Wikileaksi lekitatud materjalide kohaselt NATO otsustas juba käesoleva aasta alguses laiendada Poola kaitsmiseks mõeldud sõjalist plaani avalikkuse eest varjatult Balti riikidesse, seda hoolimata Varssavi vastuseisust niisugusele kavale. Mil määral mõjutab see teade Baltikumi suhteid Venemaaga, on praegu veel raske prognoosida.

Jaga |