Oravad viisid majanduse vabalangusesse

Pean küsimuse arutamist eriti päevakohaseks, sest Reformierakond koos oma partneritega valitsuskoalitsioonis on vähem kui poolteise aastaga viinud riigi majanduse vabalangusesse. Väited maailmamajanduse kahjulikest tagajärgedest Eesti majandusele ei pea vett. Eesti Panga värske prognoosi kohaselt ootab Eestit järgmisel aastal ees 2,1-protsendine majanduslangus.  Euroopa Liidu riikide hulgas oleks see ilmselt halvim arengunäitaja.

Toon kolm näidet valitsuse väärast tegutsemisest.

1. Majanduse tõusu ja ülekuumenemise tingimustes makse ei alandatud. Eesti säärase tegevuse üle avaldasid hämmingut ka Riigikogu majanduskomisjonis toimunud kohtumisel osalenud Eesti Välisinvestorite Nõukogu esindajad. Nende sõnul loobiti, piltlikult öeldes, niigi ülekuumenenud majanduse koldesse järjest sütt juurde.

Seda juleti tunnistada ka 2009. aasta riigieelarve seletuskirjas, mille 13. leheküljelt võime lugeda: „Näiteks Eestis läbi viidud tulumaksu alandamine perioodil 2005–2006 oli vastuolus tollase majanduskasvu faasis soovitatava majanduspoliitikaga.“ Sellele väärkäitumisele on tähelepanu juhtinud ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

2. Aktsiiside ennaktempos tõstmisega kiirendati oluliselt inflatsiooni kasvu.

3. Majandusele põhjustati halvavat mõju  Pronkssõduri mööda linna ringitassimisega.

Kõik need valearvestused algatati Reformierakonna initsiatiivil.

Täna tuleb meil kõigil otsida väljapääse majanduskitsikusest. Peame looma ettevõtlusele soodsa keskkonna ja hoidma maksupoliitikat stabiilsena. Tuleb lõpetada kaudsete maksude tõmblev tõstmine, küll erisoodustusmaksude, küll riigilõivude sildi all. Riigilõivude suurus ei vasta enam ammu põhimõttele katta nende abil teenuseosutamiskulusid, vaid riigilõivudest on saanud hoopis riigieelarve aukude täitmise vahend. Majutusteenuste käibemaksu tõstmise tagajärjel aga kahaneb turismisektori konkurentsivõime. Samuti tuleks otsekohe loobuda erisoodustusmaksudest igasugustelt koolituskuludelt.

Ettevõtted on partneritega järgmise aasta lepingud juba sõlminud  eesootavat hinnatõusu arvestamata. Täna ei saa nad oma partneritele öelda: vabandage, me sooviks raha juurde, sest Eesti riigil on vaja eelarveauke lappida!

Edasise majanduskasvu tagamiseks on oluline, et suureneks nii sisetarbimine kui ka eksport, samuti  innovatsioon tootmises. Kuna odava raha aeg Eestis on läbi, pole lähitulevikus loota sisetarbimise tõusu. Panustada tuleks ekspordile ja tootmisalasele innovatsioonile. Siiski peab arvestama asjaoluga, et innovatsioon annab positiivseid tulemusi alles pikema perioodi jooksul.

Kuigi eraldised innovatsioonile on riigieelarves aasta- aastalt kasvanud, jääb erasektor siin maha. Kiiresti läheb vaja seaduste paketti, mis looks märgatavad soodustused neile ettevõtetele, kes teevad kulutusi innovatsioonile ja annavad eksporttoodangut.

Reformimata riigimaa tuleb kiiresti ja lihtsustatud korras munitsipaliseerida, et ta jõuaks tsiviilkäibesse kohapealset ettevõtlust arendama.

Riigi välispoliitika peaks tegelema enam Eesti majandusliku jätkusuutlikkuse tagamisega ja Eesti  majandushuvide kaitsmisega. Tõsta tuleb äridiplomaatia võimekust. Tihti jääb mulje, et Eesti välispoliitika elab oma elu majandusest midagi teadmata.

„Eesti ettevõtluskeskkonna areng“ kui riiklikult tähtis küsimus peaks olema Riigikogus arutlusel igal aastal vähemalt üks kord. Arutluse üheks osaks peaks olema valitsuse ettekanne, mis esitatakse nii headel kui ka  halbadel aegadel.

KESKMÕTE: Venemaa halvav mõju meie majandusele põhjustati Pronkssõduri mööda linna ringitassimisega.

KALEV KALLO, Riigikogu majanduskomisjoni aseesimees, Keskerakond

Jaga |