Brexit kui õppetund

Mida lähemale jõuab otsustav hetk, seda suuremaks muutuvad taas lõhed Briti ühiskonnas. Ühed tahavad ennast järsult Euroopa küljest lahti raiuda. Teised soovivad kogu südamest, et Brexit ära jääks. Lõppude lõpuks hääletas selle poolt ju kõigest 37% valijaskonnast. Ülejäänud olid kas vastu või ei käinud hääletamas.

Need lõhed jooksevad läbi ka peaministri koduerakonnast. Konservatiivne Partei jäi 2016. aastal toimunud rahvahääletuse eel ametlikult erapooletuks, sest selle ridades leidus mõlema leeri toetajaid. Toonane peaminister David Cameron pooldas siiski Euroopa Liitu jäämist. Seda eelistas ka May, kes peab nüüd korraldama Suurbritannia lahkumist. Pragmaatikuna mõistab ta hästi, et riigi huvides on jääda Euroopa Liiduga tugevalt seotuks.

Endine peaminister John Major leidis läinud nädalal, et konservatiivid peaksid saama lõpuks saavutatava kokkuleppe üle parlamendis vabalt hääletada. Parlament peaks selle tehingu kas heaks kiitma või tagasi lükkama; saatma läbirääkijad parandusi taotlema või andma korralduse uue rahvahääletuse läbiviimiseks.

Konservatiivide eurovastane tiib hakkas seepeale kohe pahandama, tuues välja, et 1990-ndate alguses Major ise ei jätnud Maastrichti lepingu osas toimunud hääletusi küll vabaks. Parlamendisaadik Anna Soubry, endine ettevõtlusminister, arvas aga, et May peaks järsu Brexit’i nõudjatele julgelt vastu astuma ja nad erakonnast välja puksima, sest tegemist on äärmuslastega, mitte aga korralike konservatiividega. Viimaseid iseloomustab tema sõnul tsentrism.

Need teravad sõnavõtud näitavad Briti konservatiivide hulgas valitsevate lahkhelide ulatust. Mõni ime siis, et mais toimuvatel kohalikel valimistel ennustatakse neile ränka lüüasaamist. Viimaste küsitluste kohaselt võivad leiboristid teha kosmopoliitses Londonis nüüd lausa nii tugeva tulemuse, et see jääb alla vaid 1968. aastal seal konservatiivide poolt saavutatud suurele võidule. Omavahel nääklevaid konservatiive ähvardab ränk lüüasaamine.

Briti peaminister kinnitas reedel peetud kõnes, et Brexit toimub, Suurbritannia lahkub ühisturult. Seega tuleb nüüd leida suhetes Euroopa Liiduga uus tasakaal. Jõudu talle selleks! Eesti huvides on kahtlemata see, et Suurbritannia jääks Euroopa Liiduga tugevalt seotuks.

Eriti tähelepanelikult tasuks Suurbritannia lahkumisläbirääkimisi jälgida kindlasti ka neil ajudeta mölalõugadel, kes Eestis juubeldasid selle üle, kui lahkumine Euroopa Liidust Suurbritannias rahvahääletusel heaks kiideti, kuid pistsid ulguma, kui nendeni jõudis viimaks arusaamine, et Eesti sissemakse Euroopa Liidu ühiskassasse selle mõjul suureneb. Seda s...a, mis sellistel lapsemeelsetel poliitikutel kokku õnnestub keerata, tuleb lõpuks ikka koristada täiskasvanutel… See oleks Brexit’i õppetund Eesti jaoks.

 Kn

Jaga |