![]() Nädala juubilar ARISTOTELIS ONASSIS 105IVARI VEE, 12. jaanuar 2011Kui palutakse nimetada mõnd hüperrikast inimene, tuleb vast kõigil esimesena meelde kreeka laevaomanik ja miljardär Aristotelis Onassis. Vähe sellest, et ta on tõepoolest aastakümneid olnud maailma rikaste edetabeli tipus ja kindlasti XX sajandi kõige tuntum rikkur, ta on olnud täielik self-made-man. Onassist on toodud näiteks, kui on räägitud Ameerika unistusest – et vaadake, täiesti võimalik on oma töö, vaeva ja ettevõtlikkusega luua muinasjutuline varandus. Tõsi küll, ka selle varandusega seoses pole kõik päris puhas ja seaduslik olnud. Onassis sündis 15. jaanuaril 1906 Türgis, Smyrna (praegune Izmir) eeslinnas Karatassis. Ta oli pärit üsna jõukast tubakakaupmeeste perest, kuid 1922. aastal, kui türklased vallutasid Smyrna, mis oli tollal veel kreeka linn, kaotas pere praktiliselt kogu oma vara ja oli sunnitud põgenema Kreekasse. 16-aastane Aristotelis saadeti Lõuna-Ameerikasse, et ta püüaks seal endale jalad alla saada. Onassis töötas Argentinas Buenos Aireses öödispetšerina, kuid samas huvitus ta loomulikult ka tubakaärist. Kuna Argentiina tubakas oli Kuuba tubakast tunduvalt odavam ning pehmem ja sobis seepärast ka naistele, tekkis Aristotelisel idee hakata Argentiina tubakat oma isa Socratese vahendusel Euroopasse müüma. Nii ta siis töötaski - öösel telefonifirmas, päeval aga ajas oma tubakaäri, kusjuures ta töötas välja ka oma kaubamärgi all müüdavad sigaretid, mis saavutasid suure populaarsuse. Üsna lühikese aja jooksul suurendas Onassis Argentiina tubaka impordi 10 protsendilt 35 protsendini ja teenis 1924. aastal tubakamüügist 100 tuhat dollarit. Onassise mõju ja populaarsus kasvasid ning 1925. aastal sai ta nii Argentiina kui ka Kreeka kodakondsuse. Paari aasta pärast tegi Kreeka valitsus Onassisele ettepaneku esindada Kreekat läbirääkimistel Argentiinaga kaubanduskokkuleppe loomisel. 1928 sai Onassis aga Kreeka suursaadikuks. Aristotelise äriline aktiivsus kasvas ka tänu sigarettide ning muude tarbekaupade tootmisele. Peab ütlema, et suur osa Onassise kaubast liikus salakaubana ning see seletab ka kiirust, millega Aristotelis teenis oma esimese miljoni. Onassis oli siis 25-aastane. 1929. aastal teatas Kreeka valitsus, et suurendab nende riikide, millega puudub kaubanduskokkulepe, impordimaksu lausa 1000 protsenti. Kuna Argentiinaga kokkulepet sõlmitud veel polnud, ähvardas see Onassise Lõuna-Ameerika ärile kriipsu peale tõmmata. Kreeka jättis aga tänu Onassise pingutustele peaminister Andreas Michalakopoulusega need sanktsioonid Argentiina vastu kohaldamata ja asi lahenes.
1932. aastal ostis Onassis 120 tuhande dollari eest ühelt Kanada firmalt oma esimesed kuus kaubalaeva. 1938. aastal ehitas Onassis juba ise oma esimese tankeri ning enne Teise maailmasõja algust muretses endale veel kaks tankerit, mis olid tolle aja kohta kõige suuremad maailmas. 40-ndatel ning 50-ndatel aastatel tema impeerium arenes ning laevastik kasvas. Onassist on süüdistatud sõja ajal sakslastega koostöö tegemises, samas on Aristotelis kõik need süüdistused tagasi tõrjunud, öeldes, et tema jaoks on alati eksisteerinud vaid üks poliitiline eelistus - raha. Kütust vedasid tema laevad aga nii sakslastele kui ka liitlasvägedele, pealegi katkestanud ta sakslastega hiljem koostöö. 1950-ndate keskel ostis Onassis näiteks ühe aastaga 17 uut tankerit. Tema kasumid kargasid lakke, kui kolm suurt naftafirmat Texaco, Mobil ja Socony kirjutasid temaga alla fikseeritud hindadega pikaajalise koostööleppe. Kuna Onassise tankereid sõitsid Panama lipu all ja maksuvabalt, sai ta hoida oma hinnad äärmiselt madalad, samas aga osa laevastikust sõitis USA lipu all. 1954. aastal tõstatas USA valitsus Onassise vastu süüdistuse. Teda süüdistati selles, et tema USA lipu all seilavatel laevadel töötasid ka mitte ameerika kodanikud, see oli aga USA seaduste järgi keelatud. Aristotelis mõisteti süüdi ja ta maksis 7 miljonit dollarit trahvi.
Onassise äri ei piirdunud aga ainult laevandusega. Kolmandik tema varasid olid paigutatud naftatööstusesse. Tal olid 95 rahvusvahelise ettevõtte aktsiad viiel kontinendil. 1953. aastal ostis ta 1 miljoni dollari eest ühe prantsuse firma kontrollpaketi ja omandas mitu Monte-Carlo kasiinot, teatrit, hotelli ja muud kinnisvara. Aastatel 1957 kuni 1974 oli ta Kreeka lennuliini Olympic Airways omanik ja juht. Peale selle olid tal kullakaevandused Uruguais ja Argentiinas, hulk lennuettevõtteid Ladina Ameerikas, 4 miljoni dollari väärtuses investeeringuid Brasiilias, turismifirmad ning hulk korterid, losse ja mõisaid üle terve maailma. Oma raha ja väärtesemeid hoidis ta 217 pangas. Tegelikult elas ta aga suurema osa oma ajast mitte neis korterites ja lossides, vaid oma luksusjahil „Christina", mis sai oma nime tema tütre järgi.
Onassis oli abielus kaks korda. Esiteks Kreeka laevandusmagnaadi tütre Athina Livanovega ja president John Kennedy lese Jacqueline Kennedy'ga. Pikka aega oli ta väga lähedastes suhetes ka kreeka ooperiprimadonna Maria Callasega. Ta suri 1975. aasta 15. märtsil hingamispuudulikkuse tagajärjel. 2/3 tema varast päris tütar Christina, 1/3 aga läks tema hukkunud poja auks loodud Alexander Onassise Sihtasutusse. Kuna Christina hukkus 37-aastaselt 1988. aastal Buenos Aireses mõistatuslikel asjaoludel, päris tema varanduse ainus tütar Athina, kes muutus tänu sellele hetkega üheks rikkaimaks naiseks planeedil.
Ivari Vee
Viimati muudetud: 12.01.2011
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |